Tuntud üle maailma Sixtuse kabel (omanik Cappella Sistina) on üks olulisemaid näiteid sakraalkunsti meisterlikkusest. Paavsti erakabeli külgseinad kaunistasid suurimad meistrid Alates 15. sajandist Renessanss, mida Itaalias kutsuti quattrocento. Sõna tähendab lihtsalt 400 ja seda kasutatakse aastal loodud teoste jaoks 15. sajand (1400-1499). Freskode kallal töötavate kunstnike hulgas on sellised nimed nagu Sandro Botticelli kui Pietro Peruginomillest ta oli kuulsaim õpilane Rafael Santi.
Kabeli tõeline aare on aga tohutu fresko, mis katab kogu pintsli võlvi Michelangelo ja seina fresko pealkirjaga lõplik kohtuotsus samalt autorilt.
See artikkel on osa meie Vatikani juhendist, mille leiate siit: Vatikan: Vaatamisväärsused, monumendid ja peamised vaatamisväärsused.
Sixtuse kabel on osa apostellikust paleest ja seda saab külastada Vatikani muuseumide kompleksi külastuse ajal.
Ajalugu
Sixtuse kabeli ajalugu ulatub tagasi teise poolde XV sajand. Enne seda oli samas kohas keskaegne Cappella Maggiore (ladina keeles Cappella Magna, Poola suur kabel)milline pool XVI sajandil ta oli juba väga halvas vormis. Otsuse vana lammutada ja kabel ehitada tegi paavst Syctus IV sisse 1475.
Uus hoone pidi algusest peale toimima paavsti erakabelina, mis oli mõeldud ainult kirikupeale ja tähtsamatele kirikuvääridele mõeldud pühade missade tähistamiseks. Sel põhjusel oli sissepääs planeeritud ainult seestpoolt Apostlik paleeja hoone ise pidi olema ahtri kuju rohkem nagu kindlus, et potentsiaalseid vaenlasi ära hoida. Ärgem seda unustagem XV sajand Paavstiriik erines praegusest Vatikani linnast – pidas sõdu, tegeles ka kaubanduse ja diplomaatiaga.
Kabeli projekteerimise eest vastutas arhitekt Baccio Pontelli. Ehitustöid juhendas Firenze põliselanik Giovannino de Dolci. Templi ehitus lõppes u 1481ja kaks aastat hiljem kabel pühitseti sisse.
Kabelis korraldatakse konklaav, s.o kardinalide kogunemine uue paavsti valimiseks. Hääletamine on salajane ja seda korratakse seni, kuni kandidaat saab vähemalt 2/3 häälteenamuse. aastal korraldati esimene konklaav kabelis 1492, mille tulemusena valiti paavst Aleksander VI. Konklaavi ajal asetatakse kabelisse spetsiaalne ahi, millega antakse teada kogunemise mõjust (valge suits näitab edu Kristuse vikaari valimisel ja must suits kardinalide lahkhelisid).
Nime etümoloogia
Sixtuse kabeli nimi on tuletatud otse paavst Sixtuse nimest. Tasub meeles pidada, et mitte viga teha. Kunagi kuulsime, kuidas üks uudistetelevisiooni ajakirjanikest nimetas kuulsat kabelit kangekaelselt Sextini kabeliks …
Arhitektuur
Sixtuse kabel on risttahuka kujuga, pikkusega u 41 meetrit, laius ca 13,5 meetrit ja kõrgus ca 21 meetrit. Nagu varem mainisime, iseloomustab välisfassaadi rangus ja kaunistuse puudumine. Kabel on jagatud balustraadiga kaheks ebavõrdseks osaks.
Ülaosast sulgeb ruumi iseloomulik tünnvõlv (tuntud ka kui tünnvõlv) koos lunettidega. See on arhitektuurilisest vaatenurgast kõige muljetavaldavam osa struktuurist.
Freskod
Kabeli olulisemad atribuudid on seinu ja võlvi katvad freskod. IN XV sajand loodi erinevate renessansiaegsete meistrite seinafreskod. Samal ajal kattis võlv tähistaeva motiiviga. Hiiglaslikud pintslimaalid Michelangelo ilmus järgmisel sajandil.
Seina freskod 15. sajandist
Quattrocento perioodi kuulsad kunstnikud (Alates 15. sajandist Renessanss) koos Toscana ja Umbria. Kutsutud meistrite hulgas olid: Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandaio, Il Perugiano, Il Pinturicchio kui Cosimo Rosselli.
Mõlemale külgseinale on maalitud kuus stseeni. Ühel pool näeme stseene Uus Testament elu kujutamine Jeesus Kristusja teisest vaatusest koos Vana Testament perioodist Mooses.
Freskode hulgas tasub tähelepanu pöörata kujutavale maalile Võtmete üleandmine St. Peeter pintsel Pietro Peruginoja täpsemalt avar väljak, mille taustal on hooned. Raske on mitte jätta muljet, et keskne struktuur meenutab Firenze kuulsat katedraali kuplit. Mõlemal pool väljakut on Vana-Roomas populaarsed triumfikaared.
Michelangelo fresko laes
Algselt ei olnud kuulsal kabelil kaunistatud võlvi, mis oli kaetud tähistaeva motiiviga, mis on tuntud mõnest Rooma kirikust (vt nt. Santa Maria Sopra Minerva basiilika Pantheoni kõrval, kus on ka kujundlik skulptuur Jeesus ristiga peitlid Michelangelo). IN 1504 kabel vajas aga renoveerimist, mille käigus lammutati lagi ja puuriti augud, millest raudketid läbi läksid. Hävitamise tagajärg oli paavsti otsus Julius II täiesti uue võlvide kaunistuse loomisest.
aastal oma ametikohale valitud Julius II 1503ta ei olnud paavst, nagu tänapäeval mõistetakse – sobivam oleks sõna kuningas või isegi keiser. Tema valitsusajal vallutasid paavstiriigid uusi alasid ning pidasid lahinguid ja piiramisi, sh. Bolognas. Della Rovere perekonnast pärit paavst oli paavstidest viimane, kes saatis oma vägesid hobusel. Ja see loodi just tema pontifikaadi ajal Šveitsi kaardivägiSel ajal oli see hellebardrite valitud salk ja paavsti eravalvur.
Julius II sai kuulsaks ka suure ehitajana. Tema ambitsioon oli jätta Vana-Rooma keisrite omaga võrdne pärand. Tema valitsusajal varakristlik kirik lammutati St. Peeter ja alustati uue ehitusega ning kiirendati paleekompleksi rekonstrueerimist.
Kirikupea üks ambitsioonikamaid kavandeid oli Sixtuse kabeli kahjustatud võlvi katmine suure freskoga. Paavsti silmis oli projekti teostaja ilmne - Michelangelo. Oli ju just paavst renessansimeistri üks peamisi kliente ja patroone.
Kunstnik ise nägi seda veidi teisiti. Esiteks oli Julius temalt juba tellinud ühe projekti - oma kolmetasandilise hauakivi, mis pidi püstitama Püha Püha kiriku basiilikasse. Peeter. Vaatamata oma noorele eale oli Michelangelo juba tunnustatud skulptor ja käsitles seda tellimust kui oma elu kõige olulisemat projekti. Kunstnikul õnnestus isegi valida õige marmor ja luua ehitud monumendi detailne kava 47 skulptuuri suuruste kohta 7 x 11 meetrit. Teine probleem oli Michelangelo ta ei tundnud end maalijana ega maalinud kunagi ühtegi suuremat freskot.
Juliusz aga kaotas huvi hauakivi vastu ja sisse 1506 käskis Michelangelol alustada ettevalmistusi suuruse võlvi fresko maalimiseks 800 meetrit2. Viimane aga mitte ainult ei keeldunud, vaid sattus ka avalikku konflikti kirikupeaga ja lahkus linnast. Vaatamata vaieldamatule mitmekülgsusele ei meeldinud kunstnikule maalimine ja ta eelistas tegeleda muude projektidega. Siinkohal tasub mainida, et lõpuks ehitati hauakivi, kuid vähem ambitsioonikal kujul. Kindlasti teavad paljud lugejad seda – selle keskosa on istuva sarvedega Moosese skulptuur, ja monumendi enda leiate St. Peeter Okis Colosseumi lähedal.
Lõpuks veendati kunstnikku tagasi tulema ja projektiga tegelema. Tööd jätkus keset päeva 1508 oktoobrini 1512 (umbes aastase vaheajaga aastatel 1510-1511). Arvatakse, et kunstnik lõi praktiliselt kogu maali üksinda – ehk teisiti kui Rafael Santikes kasutasid õpilasi palee esindusruumides (stanzades) freskode maalimisel.
Täna, seistes kabeli keskel ja vaadates üles, imetleme erinevates poosides kõrgel seisvaid inimfiguure, ja me ei imesta alati, kuidas kunstnikul õnnestus nii hämmastav teos luua. Ja see polnud üldse nii lihtne! Tööde käigus pandi püsti spetsiaalsed tellingud, millel Michelangelo veetis suurema osa ajast pikali, harvemini seistes või istudes kõvera kaelaga.
Samuti oli ta kogu aeg värvile piisavalt lähedal, et selle tilgad tilkusid talle otse näkku ja kukkusid silma. Tööl saatis teda palju abilisi, kelle ülesanne oli muuhulgas värvide segamine ja toomine. Kunstnik ise laskus päeval ilmselt harva tellingutelt alla.
Majesteetlik fresko kujutab 9 stseeni Vana Testamendi 1. Moosese raamatust, sealhulgas kõige kuulsam kujutav stseen Aadama loomingmillest on saanud popkultuuri püsiv tunnus.
Kõik stseenid kronoloogilises järjekorras:
- Jumal eraldab valguse pimedusest,
- Jumal loob päikese ja kuu,
- Mere eraldamine maast,
- Aadama looming,
- Eeva loomine,
- Algne patt,
- Noa ohverdus,
- üleujutus,
- Noa joobeseisund.
Peasissekäigu poolt vaadates on järjekord vastupidine ja ilmselt oli see maalimise järjekord (kunstnik alustas tööga pealkirjaga "Noa jooming").
Üles vaadates pöörame tähelepanu ulatuslikuma tausta või maastiku puudumisele. Esiplaanil on just inimfiguurid ja kõik muu on lihtsalt lisand.
Michelangelo viimane kohtuotsus
Teine renessansikunstniku suurteostest on fresko altari seinal pealkirjaga lõplik kohtuotsus suuruse kohta 13,70 korda 13,20 meetrit. See maal oli peaaegu loodud 30 aastat pärast võlvi töö lõpetamist, kui kunstnik oli juba selja taga 60. sünnipäev.
Fresko tellimuse esitas St. 1533 paavst Klemens VII, ja pärast tema surma aasta hiljem kinnitas korralduse tema järeltulija Paulus III. Michelangelo valmistus peaaegu selleks ajaks maali looma 3 aastataastal algas töö kabelis 1536 ja lõpetas ca 5 aastat sisse 1541.
Viimne kohtuotsus erineb väljendi poolest võlvil olevast maalist. Mõlemas teoses on esiplaanil alasti või poolpaljad figuurid, kuid uus teos tekitab rohkem ärevust ja negatiivseid mõtteid. See pole aga üllatav, kui arvestada tõsiasja, et kunstnik oli tunnistajaks stseenidele, mis panid ta kahtlema inimlikes valikutes ja moraalis. aastal oli Michelangelo Roomas 1527 verise piiramise ja vägede poolt Rooma rüüstamise ajal Charles Vmida tänapäeval nimetatakse Sacco di Roma (koos Rooma rüüstamisega). Ründajad ei tundnud mingeid kahtlusi inimeste ega kunstiteoste kohtlemise suhtes.
Maali keskele asetas kunstnik lihaselise figuuri Jeesus Kristusmille siluett peab meenutama iidset skulptuuri pealkirjaga Belwederi torso (näeme teda sisse Pio-Clementino muuseum Vatikani muuseumide kompleksis). Päästja jalgadest paremal näeme Püha kuju. Oma nahka hoidev Bartholomew, kelle nägu on Michelangelo autoportree.
Kujundus ise, lõpptulemuse kohta midagi ütlemata, tekitas palju tõrkeid, mille põhjustas tegelaste totaalne alastus.
paavst Pius IV pärast Trenti kirikukogu otsustas ta privaatsed osad üle värvida, mille ta ka ette võttis 1565 Michelangelo õpilane Daniele da Volterramida on sellest ajast rohkem tuntud kui Panter (Il Braghettone). Kahjuks tehti need muudatused fresko autori elu viimastel kuudel. Õnneks sai hiljuti lisatud kiht eemaldatud ja kuulus fresko on taas nähtav oma algses versioonis.
Sixtuse kabeli külastamine
Sixtuse kabel asub apostellikus palees ja on osa Vatikani muuseumide kompleksist. Kahjuks on see kompleksi üks rahvarohkemaid osi, kus päeva jooksul võib rahvast lugematul hulgal olla.
Sixtuse kabel asub praktiliselt Vatikani muuseumide kompleksi kõige lõpus ja sinna jõudmiseks peame läbima pika rea galeriisid ja koridore.
Kabelis ei ole lubatud pildistada ega kasutada mobiiltelefone. Samuti peaksime meeles pidama, et see on religioosne koht – seepärast on vajalik sobiv riietus.
Piletid Sixtuse kabelisse
Ainult kabelit ennast külastada ei saa – alati tuleb osta tavapilet Vatikani muuseumidesse. Piletite kohta kirjutasime lähemalt Vatikani muuseumide artiklis, mille leiate siit.
Bibliograafia:
- Maailma muuseumid: Vatikani muuseumid, Arkady kirjastus, 1968