Müncheni ajaloolise kesklinna südames ja linna ääres asuvad endise Baieri dünastia paleed ja häärberid. Wittelsbach. Paljud Münchenit külastavad turistid külastavad kesklinnas asuvat peamist elukohta ja osa neist läheb ka endistest linnamüüridest lääne pool asuvasse suvelaagrisse. Nymphenburgi lossikompleks.
Mitte igaüks ei tea aga, et Müncheni kesklinnast mitu kilomeetrit põhja pool, kommuuni piires Oberschleißheim (Oberschleissheim), on teinegi paleekompleks – barokkne Schleißheimi palee (saksa: Schloss Schleißheim)mis ei jää kuidagi alla kahele eelnevalt mainitule.
Schleißheimi lossikompleks koosneb kolmest ühel real paiknevast hoonest: Vana palee (saksa Altes Shloss), Uus palee (saksa keeles: Neues Schloss) ja Lustheimi palee (saksa keeles: Schloss Lustheim). Kahte viimast eraldab üksteisest üle kilomeetri pikkune barokk palee aed (saksa: Hofgarten).
Kõiki paleed on meil võimalik külastada pärast pileti ostmist ning lossi aiad on tasuta ja avatud aastaringselt.
Rohkem fotosid: Galerii Schleissheimi paleest ja Lustheimi paleest (Müncheni ümbruses).
Ajalugu
Schleissheimi paleekompleksi päritolu jõuab lõpuni XVI sajandilkui Baieri hertsog William V sisse ostetud 1595 mitmed maahooned tänase Vana palee kohas. Wilhelm ehitas maahooned ümber väikeseks elamuks, kus talle meeldis mõisast eemal aega veeta. Ja kuigi William sai kuulsaks ambitsioonika ehitaja ja organisaatorina, asutas lõpuks just tema tänaseni eksisteeriva kuningliku õlletehase (Staatliches Hofbräuhaus või lihtsalt Hofbräu), renessansiaegse vana palee ehitas ainult tema poeg ja järglane Maximilian I.. William elas kuni St. 1617 ümber ehitatud ja suri ümberehitatud palee müüride vahel 1626. aastal.
aastal algas kompleksi järjekordne suur laiendamine 1684. Baieri kuurvürst Maximilian II Emanuel tellis barokk-aia ja Lustheimi palee loomise, mis pidi olema pulmakingitus Habsburgi Marie Antoinette. Lustheimi palee kasutus oli tollele ajale ja õukonnaelule omane - palee pidi olema jahimaja, kus hertsoginna saaks pärast jahti puhata, kuid samas võimaldama seal korraldada erinevaid üritusi. 4 aastat ehitatud palee oli nii uhke, et sellest sai palju balle ja õueüritusi.
Maksymilian Emanuel oli oma aja üks ambitsioonikamaid valitsejaid. Ta nägi nii ennast kui ka oma lapsi Lääne-Euroopa tähtsaimatel troonidel. IN 1695kolm aastat pärast Marie Antoinette’i surma abiellus ta tütrega Jan III Sobieski, Teresa Kunegunda. Kuigi see pulm andis talle võimaluse pärast kuninga surma aastal võidelda Poola trooni eest 1696, oli Maksymilianil palju suuremad ambitsioonid.
Baieri kuurvürst, keda tiivustavad võidud lahingutes Osmani impeeriumi vägedega, nägi end pigem keisri rollis. Püha Rooma impeerium. Pidades silmas oma tulevast rolli, otsustas Maximilian ehitada uue palee, kuhu ta pidi kolima oma Müncheni residentsist kohe pärast keisri kandidaadi saamist. Plaanid olid väga ambitsioonikad – uus kompleks pidi olema nelja tiivaga ning olema sama suur kui Versailles’ ja Viini paleed! Palee projekteerimise eest vastutas Šveitsi päritolu õukonnaarhitekt Henrico Zuccalli.
Esialgsed plaanid olid väga ambitsioonikad. Esimeste kavandite kohaselt pidi uus palee olema ühendatud otse Vana paleega. Ehitus algas aastal 1701 ja järgmiseks kolmeks aastaks õnnestus meil põhitiiva skelett püsti panna. Maksymiliani jada lõppes vahetult pärast ehituse algust. Pärast lüüasaamist v 1704 sisse Blenheimi lahing Baieri valija pagendati Prantsusmaale, kus ta kulutas sama palju kui 11 aastat. Neli aastat pärast koju naasmist alustas Maksymilian elukoha ehitamist, seekord arhitekti järelevalve all. Joseph Effner. Põhitöö kestis alates 1719 kuni 1726 ja sel ajal laiendati ainsat tänaseni eksisteerivat põhitiiba. Palee oli kaunistatud prantsuse hilisbarokkstiilis, mis Baieri kuurvürstile Prantsusmaa pinnal viibimise ajal meeldis.
Maximilian ei näinud Püha Rooma impeeriumi keisrit ega kolinud kunagi oma õukonda vastloodud residentsi. aastal suri Elektor veebruar 1726 aastal oma tööd lõpetamata, kuigi Maximiliani surmapäeval jäi lõpetada vaid mõne ruumi sisustamine ja kaunistamine. Uue palee ehitustööd lõpetati hetk hiljem valitsuse ajal Charles Albrecht.
Mõned palee ruumid ehitati Maximilian Emmanueli pojapoja valitsusajal ümber neoklassitsistlikus stiilis - Maximilian III Józef.
Uus palee
Kuigi Uus palee (saksa keeles: Neues Schloss) Seda ei ehitatud esialgse plaani järgi ja lõpuks ehitati ainult üks tiib, Maximilian Emanueli residents on siiani üks huvitavamaid barokkpaleed meie Euroopa kandis.
Palee interjöör peegeldab suuresti Maximiliani enda ja oma elutee nägemist. Selle parimaks näiteks on kümned motiivid, mis kujutavad valijat sõdalase või juhina – need on nii Brüsselis toodetud seinavaibad kui ka maalid, mis kujutavad Maximiliani sõjaväes või lahinguväljal. Tegelikult oli valija sõdades Ottomani impeeriumiga vapper ja vapper – ta võitles koos Jan III Sobieskiga Viini kaitsel ja paljudes teistes lahingutes ning tema suurimaks eduks oli Belgrad Türgi käest.
Paleeruumides on näha ka Maximiliani armastust kunsti, eriti barokkkunstnike tööde vastu. Maximilian viibis Hispaania Hollandi kubernerina mõnda aega Brüsselis, kus tekkis huvi ja omandas palju Hollandi meistrite töid. Praeguses Belgia pealinnas viibides tellis ta ka tema saavutusi näitava gobeläänide rühma.
Palees on säilinud vaid osa algupärasest mööblist ja lauanõudest. Uus palee ei saanud aga pommitamise ajal liiga palju kannatada, tänu millele on siin erinevalt Müncheni residentsist säilinud suurem osa algupäraseid freskosid ja kaunistusi. Enamiku laefreskodest on maalinud Veneetsia kunstnik Jacopo Amigonikuigi osa ruume kaunistas kohalik kunstnik Cosmas Damian Asammille freskod ehivad paljusid Müncheni kirikuid. Ta vastutas krohvikaunistuste eest Johann Baptist Zimmermann, mis oli Müncheni baroki ja rokokoo üks peamisi eelkäijaid.
Saame paleed omal käel külastada. Külastamiseks on aeg 30 tuba. Paljudes ruumides on barokkmeistrite töid, nii et ilma suurema liialduseta võib nimetada ka paleed kunstigalerii.
Kui me sisse läheme, on üks esimesi asju, mida näeme, makett Joseph Effneri ühest viimasest ambitsioonikast plaanist laiendada Uus palee.
Juba alumiselt korruselt leiab mitmeid ruume ja kohti, mida tasub külastada. Tohutu vestibüül (vestibüül palee sissepääsu juures) eristub tumedamate värvide ja Toscana sammaste poolest.
Seda peetakse esimese korruse kõige olulisemaks ruumiks Söögituba. Tasub meeles pidada, et selle ruumi neoklassikaline välimus on aastate ümberehituse tulemus 1771-1774. Laes torkab kohe silma fresko, mis kujutab nümf Calypso poolt Odysseusele pärast Ogygia saarele jõudmist valmistatud pidusööki. Sellest teemast lähtuvalt sai ka ruumi kasutusotstarve kindlaks määratud. Lae alguses olev krohv esindab sodiaagimärke ja seintel on portreed endistest Wittelsbachide dünastia valitsejatest: Maximilian I, Ferdinand Maria, Maximilian Emmanuel, Charles Albrecht (hilisem Püha Rooma keisririigi keiser) ja Maximilian III Joosep.
Söögitoa vastasküljel on Aiatuba, mis on kaunistatud Cosmas Damian Asami aiamotiiviga freskode ja Johann Baptist Zimmermanni muljetavaldava krohviga.
Ruumides 41-44 korraldati prantsuse baroki galerii. Toas näeme muuhulgas suur maal, mis kujutab Maksymilian Emanueli koos perega pärast Prantsusmaalt pagendusest naasmist, ja teos, mis kujutab sõjaväge Louis XIV (päikesekuningas) võitlustes Hispaania Hollandi ja Hollandiga.
Huvi võivad pakkuda turistid Poolast tuba 43 autoriteostega Pierre-Denis Martinakus kunstnik esitas Jan III Sobieski lahingud türklastega ja portree valitsejast endast. Huvitaval kombel tellis maalid üks Sobieski poolel sõdivatest Prantsuse ohvitseridest - Philip Dupont.
Esimesele korrusele, kus asuvad kuninglikud korterid, viib majesteetlik trepp, justkui osa suurest saalist. Trepi kohal näeme kaunist laefreskot, mis kujutab Veenust Vulcani sepikojas. Teose autor on Cosmas Damian Asam ja see oli esimene tema tehtud ilmalik fresko. Kasutati muuhulgas ka trepi mõistet treppide projekteerimine elukohas Würzburgis.
Pärast trepist üles minekut saame minna Suur saal, mille peamiseks motiiviks on jäädvustada Maximilian Emmanueli võidud Ottomani impeeriumi vägede üle. Lage kaunistas Jacopo Amigoni fresko ning Johann Baptist Zimmermann valmistas militaarmotiividega valged krohvkaunistused. Ruumis on ka kaks tohutut maali, mis kujutavad kunstniku Maksymiliani sõjalisi saavutusi. Franz Josef Beich.
Suur saal on renditud erinevateks üritusteks ning meie külastuse ajal saab selle täituda toolide ja/või lavaga.
Suure saali tagant leiame Võidutoa, mida kasutati sööklana. Lisaks Jacopo Amigoni laefreskole on seal mitu maali, mis kujutavad Maximilian Emmanueli võidukaid võitlusi türklastega peetud lahingute ajal aastatel. 1683-88. Maalide autor, nagu ka suures saalis, on Franz Josef Beich.
Suurest saalist saame minna nö Suurepärane galerii, see tähendab pikkusega koridori 57 meetrit ja kõrgus 8 meetrit11 akent vaatega aiale. Mõlemal pool koridori on kuninglikud korterid – hertsoginna korterid vasakul ja kuurvürst paremal pool. Kui palee mõlemas osas avataks kõik uksed, saaksime koridori pikkusega sirgjooneliselt 160 meetrit.
Maksymilian Emanuel otsustas muuta koridori pulmade puhul kunstigaleriiks Charles Albrecht sisse 1722. Galerii kujundati Louvre'i Grande Galérie eeskujul, ajast, mil Louvre oli Prantsusmaa kuningate residents. Esialgu kaunistasid seinu Itaalia ja Flaami meistrite tööd, kellest osa ripub siin tänaseni. Tähtsamateks töödeks peetakse Piotr Rubensi kaht suurt maali ("Peeter ja Paulus" ning "Eesavi ja Jaakobi lepitus").
Mõne turisti jaoks ei saa suure galerii suurimaks aardeks mitte maalid, vaid Müncheni mõisahoone majesteetlikud lühtrid ja puitlauad.
Tšehhis manufaktuuris valmistatud poolpikad lühtrid 18. sajand peetakse barokkstiiliks kunstiteosteks. Igaüks viiest koosneb u 2500 klaasi elemente ja on 1,70 meetrit kõrge! Pole üllatav, et ükski lühter pole oma esialgses seisukorras tänaseni säilinud. Viimastel aastatel on need läbinud uuenduskuuri ning kõik puuduvad elemendid on lisatud Põhja-Böömimaa manufaktuurides. Viinis lühtrid ostis Maksymilian III Józef.
Nikerdatud lauad olid omakorda Wittelsbachide perekonna paleede ja elukohtade atribuut. Nende tootmise eest vastutas Baieri valitsejate eratootmine. Suures saalis olevate ruumide kujundamise eest vastutas Joseph Effner.
Mõlemal pool asuvad korterid on sarnase planeeringuga. Mõlemas koridoris ripuvad Brüsseli vaibad, mis kujutavad Maximilian Emmanueli võite. Tubades näeme ka Jacopo Amigoni laefreskosid.
Tähelepanu väärib valija poole pealt magamistuba, millel oli ka esindusfunktsioone. Ruumi jagab kaheks osaks Baieri lõvidega balustraadiga, alkoovis on algupärane barokkvoodi, mis on säilinud tänaseni tervena. Valitseja magamistoa laefreskol on kujutatud magavat sõjajumalat Marsi.
Flandria meistrite tööd on väljas 9. ruumis, valijakorterite suures töötoas. Olulisemad tööd selles ruumis on maalid Antoon van Dyck. Meistritööde hulgast võime otsida esinduslikku portreed Poola kasakas.
Hertsoginna korterite puhul on muljetavaldavam palee lõpus asuv kabel, mida kaunistavad spetsiaalsed marmorit imiteerivad paneelid. Huvitav fakt on see, et paneelid loodi aastal 1629 tema elukohta Münchenis ja ainult aastal 1724 Nad viidi täielikult uude paleesse. Altari kohal ripub Peter Rubensi koolkonna maal, mis kujutab Maarja taevaminekut.
Hertsoginna korterites ringi uidates saame otsida Teresa Kunegunda portreed, mis asub publikusaalis. Hertsoginna tiivas, osa kunstigaleriist, on eksponeeritud Itaalia barokimeistrite tööd.
Palee rahulikuks külastamiseks vajame u 90 minutit.
Palee aed (saksa: Hofgarten)
Uue palee taga on üle kilomeetri pikkune paleeaed, mille esimese versiooni ta kujundas Henrico Zucalli sisse 1684. Paar aastat hiljem loodi täiustatud kanalite süsteem, mis mitte ainult ei voola läbi pargi, vaid on otseselt seotud: jõega Izara, Jõgi Würm ja Dachau palee.
Läbi aedade keskpunkti kulgeb lai keskne kanal, mis ümbritseb Lustheimi paleed, moodustades väikese saare. Vesi voolab keskkanalisse idakanalist otse Isarist.
Keskkanali kõrvalt voolab läbi aia veel kaks kitsamat kanalit - põhja- ja lõunapoolne. Lõunakanal voolab läänest itta Würmi jõest – möödub Schleißheimi paleest ja suubub Lustheimi paleesse ning liitub seejärel Põhjakanaliga. Põhjakanal kulgeb idast läände ehk Lustheimi paleest Schleißheimi paleeni ja sealt edasi Dachau paleeni. Vesi Izara jõgedest ja vähemal määral Würmist voolab Põhjakanalisse.
Lõpus XVII sajand laiendati kanalite võrku ja toodi Nymphenburgi paleesse. Nii ulatuslik võrgustik oli midagi ainulaadset meie Euroopa osas; lahendus koostati Hollandis leitud konstruktsioonide eeskujul. Kanalite kaevamiseks kasutati Ottomani impeeriumi vangistatud vange. Kanaleid kasutati kaupade transpordiks ja tavapäraseks liikumiseks kuninglike elukohtade vahel. Kolme palee – Dachau, Nymphenburgi ja Schleißheimi – vahel jooksid Veneetsia gondlid.
Uue palee ehitamise ajal tellis Maksymilian Emanuel aiaarhitekti Dominique Girardi poolt osa Prantsuse aiast. Tol ajal nt. aed esimesel korrusel otse uue elukoha taga. Girard vastutas ka Nymphenburgi palee aedade rekonstrueerimise eest ja mõlemas palees võime näha sarnaseid kontseptsioone, nagu kaskaadid ja purskkaevud.
Erinevalt Nymphenburgi palee taga asuvast pargist ei ehitatud Schleißheimi palee aedu ümber XIX sajandil. Tänu sellele on nad säilitanud oma algse barokse paigutuse ja kuju, mis teeb neist ühe vähestest autentsetest ja suurtest barokkaedadest Kesk-Euroopas.
Teisel poolajal XIX sajandil Kuningas Louis I tellis õukonna aiaarhitekt Carl Effner aia renoveerimine, säilitades algupärase stiili 17. sajandi lõpust. Tänapäeval aias jalutades ei näe me aga kuigi palju skulptuure ega kaunistusi, sest enamik neist hukkus 20. sajandil sõjategevuse käigus.
Sissepääs aeda on tasuta. Lahtiolekuajad: (uuendatud augustis 2022)
- Jaanuar, veebruar, november, detsember – 8.00–17.00
- märts, oktoober - kell 8.00-18.00.
- aprill, september - kell 8.00-19.00
- maist augustini - kella 8.00-20.00
Veeetendused toimuvad aia purskkaevudes aprillist septembri keskpaigani. Esmaspäevast reedeni 11.30-16.00 ja nädalavahetustel 10.00-18.00. (värskendatud augustis 2022)
Lustheimi palee
aastal ehitati Lustheimi palee 1684-1688 ja oli Maksymilian Emanueli pulmakingitus Habsburgi Marie Antoinette'i esimesele naisele. Valija eelduseks oli luua jahimaja ja palee, kus saaks korraldada balle ja õueüritusi.
Peamine kahekorruseline Banketi saal Seda eristab muljetavaldav laefresko jahijumalanna Diana. Siinkohal tasub mainida, et oli esimene nii suur fresko, mis loodi ilmalikus hoones meie Euroopa osas. Üks printsess Teresa Kunegunda portree ripub palee maalide vahel. Peale freskode, seinakaunistuste ja palee köögi ei leia me muid hoone algse otstarbe jäänuseid.
IN 1971. aastal palee avati Meisseni portselanimuuseum (saksa: Meißen). Kõikides paleeruumides on temaatiliselt paigutatud eksponaadid tehase esimesest 50 tegutsemisaastast – aastast 1708 kuni seitsmeaastase sõja puhkemiseni (1756-1763). Välja on pandud ligi 2000 erinevat eksponaati. Mõned neist eristuvad välimuse ja originaalsuse ning teised lihtsalt meisterlikkuse poolest. See on kõige olulisem Meisseni portselanikogu väljaspool Saksimaad. Kahjuks on kohapealsed kirjeldused valdavalt saksakeelsed.
Jõuame Lustheimi paleesse tosin minutid alates Uue palee väljapääsust. Meil on ligi poolteist kilomeetrit kõndida!
Paviljonid Lustheimi palees
Peamise Lustheimi palee ehitamise käigus ehitati ka kaks paviljoni, mis asuvad põhja- ja lõunaküljel, väljaspool saart.
Loodi lõunapaviljon kabel (saksa: Renatuskapelle). Kabel ise ei pruugi oma sisekujundusega muljet avaldada, kuid tõelise pärli võib leida altari taga - see on massiivne raam maali käes hoidvate inglite kujul.
Kogu kompleksi üks intrigeerivamaid aardeid - nn Ilusad tallid. Hoone on täis lae- ja seinamaalinguid ning raske on uskuda, et sellises kohas tegelikult hobuseid peeti.
Ja kuigi me ei saa sisse minna, näeme avatud ukse kaudu interjööri hõlpsalt.
Mõlemasse paviljoni pääseme / külastame tasuta. Paviljonid on avatud aprillist septembrini 9:00-18:00 (v.a esmaspäeviti). Ülejäänud kuudel on paviljonid suletud.
Vana palee
Asutatud aastatel 1617-1623 Vana palee (saksa: Altes Schloss) oli üks esimesi varabarokksehitisi kogu Baieris ning paistis sajandeid silma oma rikkalike ornamentide ja kauni sisekujunduse poolest.
Tänapäeval eksisteerival Vanal paleel pole prototüübiga palju ühist. Algne hoone hävis Teise maailmasõja pommitamise ajal ja 1970. aastate alguses ehitati uuesti üles ainult mürsk.
Sees on avatud kaks omavahel ühendatud muuseumi. Ühest neist leiame mitme tuhande eksponaadiga religioosse folkloori muuseumi. Seal on muu hulgas Poolast eksponeeriti erinevaid jõulusõime ja Łowiczi väljalõikeid.
Muuseumi teine osa võib olla Poola turisti vaatenurgast vaieldav. Näitus keskendub varem Preisimaale kuulunud aladele, mis mõlema maailmasõja tulemusena ei jää enam Saksa riigi piiridesse. Temaatika on erinev ja hõlmab ajavahemikku Saksa ordu ajast kuni 19. sajandi lõpuni. Osa näitusest on eksponaadid, mis tutvustavad näiteks Toruńi.
Mõlema näituse kirjeldused on ainult saksa keeles.
Vaatamisväärsused
Kõik kolm ülalkirjeldatud paleed on avalikkusele avatud. Külastame igaüks neist iseseisvalt ja ilma giidita. Paleed ei ole väga populaarsed ja kui jätame koolireisi või saksa rühmareisi vahele, võime enamikus tubades olla täiesti üksi.
Uue palee külastamiseks vajame u 60-90 minutit. Sees näeme peale Baieri valijate kasutuses olevate korterite ja tubade palju barokimeistrite töid – Saksamaalt, Itaaliast ja Hollandist. Piletikassast saame laenutada ingliskeelse audiogiidi hinnaga 2,50 €. (värskendatud augustis 2022)
Tänapäeval asub Lustheimi palees Meisseni portselanimuuseum. Lisaks näitustele tasub vaadata peamist ballisaali kauni freskoga. Vajame seda kohapeal 30-45 minutit.
Pidage meeles, et uuest paleest on läbipääs Lustheimi paleesse ligi poolteist kilomeetrit, mis võtab meil isegi mitu minutit.
Meie arvates on nii paleede kui ka aiaga tutvumiseks minimaalne aeg ca 3 tundi.
Vana palee hävis sõja ajal ja ainult selle kest ehitati uuesti üles. Toas ei näe me ühtegi originaalset freskode, mööbli või kaunistustega tuba. Mõlema sees asuva muuseumi kirjeldused on ainult saksa keeles. Eeliseks on see, et ostes kombineeritud pileti, pääseb vanasse paleesse ilma lisatasudeta ja näitusest lihtsalt "läbi lennata".
Piletid ja pääsmed (värskendatud augustis 2022)
Piletid:
- Uus palee - 4,50€
- Lustheimi palee - 3,50€
- Vana palee - 3€
- Kombineeritud pilet kõikidele vaatamisväärsustele - 8€
Osalevad lapsed ja noorukid vanuses kuni 18 aastat tasuta.
Lahtiolekuajad (värskendus august 2022)
Kõigil paleedel on samad lahtiolekuajad:
- aprillist septembrini kell 9.00-18.00.
- oktoobrist märtsini kell 10.00-16.00
Tähelepanu! Esmaspäeval on kõik paleed suletud.
Suletud on ka paleed: 1. jaanuaril, teisipäeval enne tuhkapäeva ning 24., 25. ja 31. detsembril.
Juhised (värskendatud mai 2022)
Schleißheimi paleekompleksi saate Müncheni pearaudteejaamast linnalähirongiga S1 lennujaama poole minemas. Väljume bussipeatuses Oberschleißheim. Tähelepanu! See on esimene peatus väljaspool kesktsooni, seega peame ostma kallima pileti.
Peale jaamast lahkumist pole vaja teha muud, kui jalgsi lõuna poole minna – kohale peaks jõudma ca 15 minutit.
Juurdepääs liikumispuudega inimestele (värskendatud august 2022)
Uus palee ja vana palee sobivad liikumispuudega inimestele. Paleede juurde viivad kaldteed ja sees on liftid.
Lustheimi palee puhul tuleb sisenemiseks ronida mitu trepiastet. Keldris asuvatesse ruumidesse viib ainult trepp, millest saab üle muuseumitöötaja abiga spetsiaalse liftiga.