Perugia on uhke, et on nii Umbria piirkonna kui ka Umbria provintsi pealinn. Riigi keskel asuv Perugia on umbes sama kaugel Firenzest ja Roomast, mäe peal, mida ümbritsevad orud ja mäed.
Etruskide ajal Itaalias oli Perugia üks suuremaid linnu ja tänu oma kesksele asukohale arenes see väga hästi. Keskajal sai Perugiast ülikoolilinn ja see oli tuntud oma pühendumuse poolest kunsti ja kultuuri edendamisele. Tänapäeval jätkab linn seda traditsiooni ning korraldab palju festivale ja üritusi, nagu Umbrian Jazz Festival.
Perugiat külastades on oodata lugematuid kauneid kirikuid ja ajaloolisi hooneid, aga ka fantastilisi muuseume ja vaatamisväärsusi, nagu šokolaadivabrik. Lisaks on ümbritsevad maastikud täis kauneid maastikke ja rikkalikke parke, et rahuldada nende vajadusi, kes armastavad õues viibimist. Turistide sihtkohana on Perugial palju pakkuda ning selle ajalooliste ja looduslike vaatamisväärsuste kombinatsioon pakub teile meelelahutust päevadeks.
Just Umbrias, ühes Itaalia kesklinna piirkonnas, millest saab Ameerika turistide peamine peatus, on Perugia vaid mõnetunnise autosõidu kaugusel Roomast põhja pool.
Perugia on mägilinn, mis asub umbes 400 m kõrgusel merepinnast. ja nagu enamik Kesk-Itaalia linnu, oli Perugia etruskide asula, mille imbus arenev Rooma impeerium, muutes selle mitmekesiste traditsioonide ja arhitektuuristiilidega linnaks.
Siinkohal saate külastada Etruria kaevu, mis pole mitte ainult monument, vaid on siiani linna peamine veeallikas. Lisaks kaevudele on seal palju etruskide hauakambreid, millest paljud on selle vähe maha jätnud kultuuri kõige paremini säilinud näited.
Pärast Etruce ja roomlaste perioodi arenes Perugia nagu iga teine keskaegne linn. Hakati ehitama kirikuid ja paleesid, mis on jätkuvalt turistide vaatamisväärsus. Nende hulgas on "Palazzo dei Priori", mille ehitamiseks kulus umbes 150 aastat ja mis valmis 1443. aastal ning mis täna on raekoja kodu.
Peamisi ajaloolisi vaatamisväärsusi esindavad arvukad kirikud, mis on erineva stiili ja suurusega. Üks vaatamisväärsusi on San Lorenzo katedraal, kuna on tore külastada San Severo kabelit, millel on ilus Raffaello fresko.
Perugias asub Itaalia suurim rahvusvaheline ülikool ja üks mainekamaid ülikoole Euroopas. Siiani osaleb igal aastal umbes 8000 välisüliõpilast, mistõttu on tegemist väga rahvusvahelise keskkonnaga.
Perugia ei ole ainult rahvusvaheline ülikool, sest see korraldab igal aastal Umbria Jazzi festivali, mis on üks olulisemaid jazziüritusi maailmas. Tavaliselt tulevad üritusele USA ja Euroopa parimad muusikud. Umbria suvetaeva all korraldatakse hämmastavaid kontserte. Umbria Jazz toimub juulis.
Teine rahvusvaheline sündmus on aprillis toimuv rahvusvaheline ajakirjandusfestival, mis meelitab kohale ajakirjanikke üle kogu maailma.
Rahaliselt juhivad Perugia majandust peamiselt põllumajandus ning väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.
Perugia on jõukas linn. Siin on toiduikoon "Perugina", kuulsa šokolaadi "Bacio" (suudlus) tootja. Perugina on Itaalia bränd, mis kasvas Itaalia buumi perioodil ning viimastel aastatel on müüdud Šveitsi hiiglasele Nestle.
St. Lorenz. Kogu Itaalias on mõned märkimisväärsed näited lõpetamata jäetud katedraalidest ja Perugia katedraal on üks selline struktuur. Algselt ehitati katedraal 1587. aastal ja selle esifassaad ei ole suunatud turuväljaku poole, millele see rajati. Esifassaad on lõpetamata sein, mis annab kirikule kummalise ilme. Kiriku sisemus on aga täielikult viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. Mitmed marmorsambad toetavad kaunistatud lage, mis on täis kauneid freskosid. Lisaks on ühes kabelis paavst Martin IV haud ning mitmed paavst Innocentius III ja Urbanus IV säilmed. Katedraalis on ka väike muuseum, kus on huvitavaid esemeid.
Keskaegne Perugia on võib-olla ajalooline periood, mis on linna füüsilises, vaimses ja intellektuaalses struktuuris kõige ilmsem. 5. sajandil loodi organiseeritud piiskopkond ning järgmiste aastatuhandete jooksul kujunes Umbria piirkonnas enneolematu kristlik mõtlemine ja tegevus, mille suurimateks esindajateks olid pühakute Assisi Franciscuse ja Benedictus XVI tegelased. Ilmalik elu muutus koos kogukondliku võimu tulekuga 11. sajandil. Nii religioon kui valitsus kehtestasid korra doktriini kaudu.
Kindel rahaline olukord tõi 13. ja 14. sajandil kaasa palju muljetavaldavaid kirikuid (sh Sant'Agostino, San Domenico ja San Lorenzo katedraal) ja avalikke hooneid (Palazzo dei Priori). Südalinnas katedraali ja raekoja vahele lõid skulptorid Nicola ja Giovanni Pisano mitmekihilise Fontana Maggiore ehk Suure purskkaevu, mis on Itaalia gooti skulptuuri üks olulisemaid näiteid. Selle perioodi suurim arhitektuuriline saavutus oli aga 1308. aastal, mil paavst Clement V asutas Perugia ülikooli.