Põldude vahele kadunud maaliline vareme – nii võib lühidalt kirjeldada Krzyżtopóri lossi. See lühike lause aga ei peegelda hoone üüratust ega selle mahajäetud koridorides ekslemise õhkkonda. Teisisõnu, see on üks neist kohtadest, mida peaks nägema iga meie riigi ajaloo armastaja!
Lossi lühike ajalugu
nimi häärber on pärit sõnadest "rist" ja "kirves", samas on raske välja selgitada, kust selline väide pärineb. Võib-olla oli jutt lossi rajaja (seega risti) vastureformatsioonisümpaatiatest kombineerituna tema perekonna ehk Topori vapiga.
Teise kontseptsiooni järgi See oli Topori ja Dębno kahe vapi kombinatsioon (Krzysztof Ossoliński ema kasutas seda pitseerimiseks ja vapi põhielemendiks on rist). Või äkki peaks nimi tuletama eesnimest Christopher (pärimuse säilinud plaanil on kirjas kui JÕULUD)?
Lossi rajaja oli Krzysztof Ossolińskikes teenis tohutu varanduse tänu Poola armee eksklusiivsele varustamisele sõja ajal rootslastega. Ta otsustas ehitada oma Sandomierzi valdustesse väärilise elukoha. See pidi varjutama kõik riigi magnaatide valdused. Seda öeldakse isegi kuni Versailles’ ehitamiseni oli see suurim seda tüüpi ehitis Euroopas.
Me ei tea, kes lossi kavandas – võib-olla oli plaanide autor Ossoliński ise. Haritud magnaat sai oma ideid konsulteerida vaid itaalia arhitektidega (näitab ta lossi sarnasus Firenze Palazzo Pitti ja Boboli aedadega). Teadaolevalt juhtis töid Wawrzyniec Senes, keda mõnikord nimetatakse ka Krzyżtopori arhitektiks. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et tema oleks lossi kavandi teinud. Kogu projekt valmis 1644. aastal, vähem kui aasta enne asutaja surma. Lossi päris tema poeg Krzysztof Baldwin Ossoliński. Siiski ei nautinud ta elukohta liiga kaua – neli aastat hiljem hukkus ta Zborówi lahingus.
"Uputuse" ajal röövisid rootslased Krzyżtopóri. Allikate andmeil viibis siin Rootsi kuningas Charles Gustav ise. Võib-olla käis lossi vaatamas ka ajaloolane ja kartograaf Erik Dahlberg, kes jättis maha vanima teadaoleva vundamendiplaani. Kuid vead tema joonisel viitavad sellele, et ta lähtus ainult Krzyżtopori vanematest plaanidest, mis varastati arhiivist.
Kahjuks ei suutnud lossi järjestikused omanikud muinasjutuliselt jõuka magnaadi kauni idee sära taastada. Elukoht halvenes aasta-aastalt. Michał Jan Pac üritas uuesti üles ehitada, kuid pärast baaride konföderatsiooni lüüasaamist oli ta sunnitud riigist lahkuma. Varem aga kogus aeglaselt väärilist kuulsust. Seda külastas Stanisław August Poniatowski koos Adam Naruszewicziga ja mitukümmend aastat hiljem Klementyna Hoffman, sündinud Tańska. Kirjanik pani talle omase sule kergusega kirja mõned tänini teadaolevad linnuselegendid.
Hiiglaslikud müürid andsid peavarju ka Poola sõduritele. See juhtus jaanuariülestõusu ja natside okupatsiooni ajal. Hävitustöö lõpetas Punaarmee, mis asus oma laod Krzyżtoporis, õhkides samal ajal osa müüre. Poola Rahvavabariigis tekkis mitu korda lossi rekonstrueerimisega seotud ideid, kuid nende maksumus ületas oluliselt tolleaegseid rahalisi võimalusi. Tänapäeval on loss avalikkusele avatud püsiva vareme kujul, kuid kostab hääli, et Ossoliński residents tuleks uuesti üles ehitada. Kas see juhtub, näitab aeg.
Arhitektuur
Krzyżtopóri maneristiilis ehitatud see on suurepärane näide sellest trendist, mis ühendab endas renessansi kerguse ja eelseisva baroki salapära. Krzyżtopóri lossi seni kõige täielikuma uurimuse autor Tomasz Kuls kirjeldas mitut kõige olulisemat arhitektuurikontseptsiooni.
-
Kalendri lukk - see huvitav kontseptsioon, mille kohaselt üksikud elemendid pidid vastama aja mõõtühikutele, töötati välja üsna hilja. Tema sõnul pidi Krzyżtopóril olema neli torni (nagu neli aastaaega), kaksteist suurt tuba (kuud), viiskümmend kaks väiksemat tuba (nädalat) ja nii palju aknaid, kui on päevi. Asjaolu, et meil puuduvad täpsed arhitektuursed plaanid, ei võimalda meil seda teesi kontrollida, kuid erinev tornide arv võib viidata sellele, et sellel on tegelikkusega vähe pistmist (kuigi see on ilus legend).
-
Humanistlik loss - Renessansiaegsed ehitised olid sageli seotud inimkeha kuvandiga. Inimest peeti ideaalseks olendiks – loomingu krooniks. Nii oli see näiteks Zamośći linna planeeringus. Sarnaselt mõistis ta ka Francesco di Giorgio Martini kindluse planeerimist.
-
Astroloogiline loss - Pentagrammile tuginemine võib viidata Krzyżtopori plaani looja filosoofilisele ja astroloogilisele ideele. Bastionide omapärased nimed (nt. "Siin on teie jaoks" kui "Hall munk") võib seostada loitsude või alkeemiavalemitega. Kui ühendada see idee humanistliku kontseptsiooniga, võite lossi mõista kui omanikku kaitsvat loitsu. Isegi kui see nii oli, siis loits ei töötanud – Krzyżtopór ei toonud selle omanikele õnne.
-
Kabbalistlik loss - Plaan võiks viidata ka teisele maagilis-filosoofilisele ideele, nimelt kabalale. Loss kujutaks siis elupuud ja selle üksikud elemendid vastaksid sefiirotile ehk jumaliku valguse kiirgumise müstilistele osadele. Krzyżtopór oli tüüphoone palazzo fortezzas, see on kaitsefunktsioonidega elamu (viis bastioni ja kaitsemüürid). Elamuosa oli kahekorruseline, sisehoov, esindusruumid, eluruumid ja taluhooned (eriti rikkalikud tallid). Põhjas olid aiad – suure tõenäosusega nagu Dahlbergi plaanil kujutatud (hiljutised arheoloogilised väljakaevamised kinnitavad seda). Võib-olla oli aedade läheduses suurem veehoidla, mis täiendas kogu paigutust. Lossil oli ka kelder.
Trivia
-
Lossil on mitu legendi kummituste kohta. Kõige populaarsemad mured keldritesse peidetud aarded ja neid valvav salapärane eestkostja. Ühe jutu järgi peabki nii olema Krzysztof Baldwin Ossoliński vaim. Magnaat aga isiklikult ei ilmu. Kuulda on vaid tema samme, hobuste kabjahäält ja vahel on lossimüüridel näha ka husari varju.
-
Klementyna Hoffmanowa jäädvustatud jutu järgi pidi loss asuma akvaariummida eraldas kaks suurt tuba - ühe jaoks oli selleks põrand, teise jaoks lagi. Säilinud varemeid analüüsides jõudis Tomasz Kuls järeldusele, et see legend võib sisaldada tõetera - Krzyżtopori asukoht võimaldas luua sellise ruumi kaheksanurkse torni ja barbakani lähedusse.
Krzyżtopóri loss – külastus ja praktiline teave
Pärast varemetesse sisenemist saavad turistid liikuda mööda selleks ette nähtud marsruute. Need võimaldavad teil selle põneva struktuuriga üksikasjalikult tutvuda. Vaatame müüre, keldreid, sisehoovi ja seda, mis esindussaalidest ja elutubadest alles on jäänud.
Vaatamisväärsustega tutvumiseks peaksime eraldama umbes 1,5 tundi.
Turistide käsutuses on tasuta parkimine.
Statiiviga või drooniga pildistamine on keelatud.
Ametlik veebisait www.
Lahtioleku päevad ja kellaajad
Lossi saame külastada iga päev järgmistel aegadel:
- turismihooaeg:
- 01.IV kuni 31.VII - 08:00-20:00
- 01.IX kuni 31.X - 08:00-18:00
- väljaspool turismihooaega:
- 01.XI-28.II - 08:00-16:00
- 01/03 kuni 31/03 - 08:00-18:00
Sissepääsuhinnad
Piletihinnad on järgmised (lisasoodustused on: puuetega inimesed, suurperekaardi omanikud ja organiseeritud rühmad):
- Tavapilet turismihooajal - 11 PLN
- Turismihooajal sooduspilet - 9 PLN
- Tavapilet väljaspool turismihooaega - 9 PLN
- Sooduspilet väljaspool turismihooaega - 6 PLN
Samuti korraldatakse lossi varemete ümber giidiga ekskursioone ja ööekskursioone.
Kuidas Ujazdisse saada?
Krzyżtopór asub peamistest teedest eemal. Kui meil autot pole, peaks lähtekohaks olema linn Abbid. Sealt saame proovida sisse saada bussiga Ujazdisse. Pidage siiski meeles, et nad on väga haruldased ühendused. Viimase võimalusena saame bussiga Iwaniska külla (tööpäeviti ca kümme ümberistumist), ülejäänud marsruudi (ca 3 km kagu suunas) jalgsi.
