Ühes maalilisemas piirkonnas Kreeka, mäe all Parnassus (kreeka Parnassós), on jälgi Vana-Kreeka tähtsaimast iidsest kultuspaigast – Apolloni templist Delfach (kreeka keeles: Delfoi).
Just siin elas tulevikku ennustanud Oraakel. See viis Apolloni templisse Püha tee, see tähendab keerulist marsruuti, mida mööda linnriigid, elanikud ja isegi valitsejad ise püstitasid mälestus- ja tänupüha mälestusmärke ja ehitisi. Arvatakse, et isegi seisis marsruudil 3000 kuju ja monumenti. Kahjuks varastati või hävitati need hilisematel sajanditel – roomlaste, türklaste ja kristlaste poolt. Linnadest tähtsamatel oli oma varakamber, kus hoiti nende kingitusi. Täna näeme kohapeal ühe sellise hoone – ateenlaste riigikassa – rekonstrueerimist.
Delfi tempel ja oraakel olid suure tähtsusega kogu antiikmaailmas, mitte ainult Kreekas. Siia tuldi nõu küsima isegi Egiptusest või tänapäeva Türgis asuvatelt maadelt. Enne kohtumist Oraakliga ja pärast tema ennustuste täitumist toodi templisse helded kingitused (nn votikingid).
Delfi polnud aga ainult religioosse jumalateenistuse koht. Need olid ka kohtumispaigad Kreeka linnriikide esindajatele. Neid peeti siin Pythiuse mängud Apollo auks, mida peetakse olümpiamängude järel tähtsuselt teiseks mänguks. Pythian Games ei keskendunud ainult kehalisele võimekusele, võistlustules olid ka luule ja muusika.
Mängud kestsid 8 päeva ja peeti iga nelja aasta tagant. Võitja sai loorberipärja ja võimaluse jääda pühakojas jäädvustama. Mängude avatseremoonia ajal tõid Kreeka linnade esindajad Apolloni templisse kingitusi, ületades Püha Tee. Arheoloogilise ala ülaosas näeme iidse staadioni varemeid koos stardijoonega. Tegemist ei ole aga algse Kreeka staadioniga, vaid algse rajatise kohale ehitatud Rooma areeniga.
Delfi arheoloogiline ala on kantud UNESCO maailmapärandi nimistu.
Rohkem pilte näeb: Delphi - pildigalerii.
Oraakel
Delfi oraakel oli koht, kuhu läksid kõik iidse maailma võimsad. Ta vastutas ennustuste eest Pythia, tähtsatest perekondadest valitud neitsipreestrinna. Ennustusi kuulutati narkootilise transi ajal. Legendide järgi sattus preestrinna transi, jäädes mäe sisemuse praost tuleva aurude hulka. Ennustused olid harva üheselt mõistetavad ja sageli võis neist järeldada mis tahes väitekirja.
Preestrinnade ennustused mõjutasid kõike alates poliitikast kuni sõjaotsuste ja igapäevaelu asjadeni. Oraakli tähendus hakkas pärast kuningat kahanema Lidia Krezus ta kuulas ettekuulutust, mille kohaselt ta pärslased võidab. Tegelikkus osutus teistsuguseks ja Kroisus kaotas ja tema kuningriik langes. Oraakli tähtsuse edasine langus leidis aset kreeklaste ja pärslaste vaheliste sõdade ajal.
Arheoloogiline ala
Apolloni tempel ja iidne linn hävisid maavärinate ja aegade jooksul sajandeid. Mingil hetkel kerkis tänase arheoloogilise leiukoha kohale linn Kastri. Varemetest leitud ehitusmaterjali kasutasid elanikud oma majade ehitamiseks.
Lõpus XIX sajandil Prantsuse arheoloogiakool Ateenast (École française d'Athènes) otsustas uurida iidseid varemeid. Töö algas 1892. aastal. Kastri linn hävis ning algasid vaevalised väljakaevamised ja ajaloolise kompleksi jälgede uurimine. Saidilt leiti palju hindamatuid esemeid, käsikirju ja hoonefragmente, mis võimaldasid iidset maailma paremini mõista.
Asukoht ja ümbrus
Muistsed Delfid lebasid Parnassuse mäe jalamil, mis kreeka mütoloogia järgi oli istekoht Apollo, ilu, valguse ja elu jumal. Iidne tempel laius kaljude all Phaedriadeskelle nimi tähendab "need, kes säravad".
Delphist näeb umbes 13 kilomeetri kaugusel asuvat Korintose lahte ning linna viivat teed võib liialdamata nimetada üheks maalilisemaks kogu riigis. Delfisse minnes avanevad marsruudi lõpuosas peaaegu pidevalt kaunid vaated mägedele ja ümbritsevatele küngastele ning möödume populaarsest turismilinnakust. Aratšov.
Parnassus – jalutusrajad
Mõned Delphit külastavad aktiivsed turistid otsustavad minna mägistele jalutusradadele. Pidage meeles, et marsruudid ei ole lihtsad. Sinna ja tagasi jõudmiseks kulub mitu tundi. Olulisemad marsruudid algavad Delfist endast.
Mõned populaarsed marsruudid:
- Delfist Kirra lahte - iidne tee, mis viis minevikus Kirra sadamast Apollo templisse;
- Delfist Korykioni antrooni koopasse - teekond, mis viib koopasse, kus legendide järgi elas jumal Faun. Iidsetel aegadel järgisid seda teed viljakusjumala järgijad;
- Delfist Kroki linna - marsruut, mis viib üle arheoloogilise paiga Kroki väikelinna.
Niinimetatud Euroopa jalutuskäik E4.
Enne ekskursioonile minekut peaksime hankima kaardi – saame selle ühest kioskist osta. Delfis on ka giidid, kes korraldavad turistidele pikemaid marsruute.
Kaasaegne Delphi
Tänapäeva Delphi on väike linn, mis asub arheoloogilisest leiukohast umbes üks kilomeeter läänes. Sellest maalilise asukohaga asulast leiate kõrtse, restorane ja hotelle. Linn elab peamiselt turismist. Mõnedel kohtadel on vaateterrassid, kust avaneb kaunis panoraam ümbritsevatele mägedele ja lähedal asuvale Korintose lahele.
Huvitavate vaadetega restoran on nt. EPIKOUROS Taverna restoran (aadress: 33, Vas. Pavlou ja Freiderikis str, Delfi 330 54, Kreeka) või Patriko Mas Tavernale / Το Πατρικό μας Ταβέρνα (aadress: Pavlou 69, Delfi 330 54, Kreeka).
Delfi külastamine
Ajaloolise Delphi ringkäik jaguneb kolmeks osaks: Athena templid, peamine arheoloogiline ala ja muuseum. Igaüks neist on üksteisest mitmesaja meetri kaugusel. Tänapäevase Delphi linna poolt vaadatuna on nende järjekord järgmine:
- Arheoloogiamuuseum - 600 meetri kaugusel bussipeatusest
- Peamine arheoloogiline ala - 850 meetri kaugusel bussipeatusest
- Ateena tempel – 1,4 kilomeetri kaugusel bussipeatusest
Parim on alustada oma ringkäiku lõpus, Athena templist, seejärel siseneda peamisse arheoloogilisse paika ja lõpuks külastada muuseumi. Arheoloogilise leiukoha ja Athena templi vahelist teed kõndides möödume purskkaevkohas, kus end pesevad need, kes templisse tulevad. Vesi ammutatakse otse mägiallikatest (Kastalia püha allikas) ja seda peeti pühaks. Kui tõstame pilgu ühes kaljus, näeme ka Rooma ajast pärit purskkaevu jäänuseid.
Athena templi kõrval on iidsed varemed gümnaasium. Saame seda vaadata tänava tasapinnalt – peaksime nägema jälgi ringikujulisest basseinist ja jooksuradadest.
Kui palju aega peaksite kulutama Delphiga tutvumiseks?
Kui tahame rahus arheoloogilist leiukohta ja muuseumi külastada, tuleks planeerida reis suuremaks või terveks päevaks.
Kui meile meeldib füüsiline aktiivsus, võiksime kaaluda Delfis pikemat peatumist, nt 2-3 päeva, ja Parnassuse mäel jalutamist. Kahjuks ei jõua me ühe päevaga füüsiliselt mägedesse ja iidse Delfiga detailselt tutvuma, kui tuleme ühistranspordiga kohale.
Ateena tempel
Ateena tempel, see on Ateena Pronaia. Sõna Pronaia tähendab otsetõlkes "templi ees", mis viitab asjaolule, et Athena tempel asus tähtsama Apolloni templi ees. Templi kõige paremini säilinud osa on vormitud struktuur tolosu, see tähendab sammastega ümbritsetud ringikujulist struktuuri. Lisaks Tolodele näeme kohapeal kive ja vundamendikilde. Tasub mainida, et siin asuvad sambad pole sellisel kujul säilinud iidsetest aegadest, need rekonstrueeriti algsetest elementidest. Ateena templiga seotud teema on see, mis esineb kõige sagedamini Delfi fotodel ja postkaartidel.
Kompleksi külastamine see on tasuta. Kuulsasse tolosse jõudmiseks peate natuke alla minema. Arheoloogilise leiukoha alal on avalik tualett. Peaksime seal veetma maksimaalselt 30 minutit.
Apolloni tempel ja arheoloogiline ala
Arheoloogiline ala koosneb mitmest osast. Alustame mähise üleminekuga Püha teemis viib meid Apollo templi varemete juurde. Otse templi kohal asub teaterja selle kohal on üks parimaid vaatenurki. Kompleksi viimane osa on staadioni varemed.
Tempel asub üsna järsul nõlval. Päris tippu tõusmisel ootab meid ees mõningane füüsiline pingutus. Soojal päeval võta kaasa vesi, mugavad riided (nt spordiriided) ja müts.
Kui tahame kogu arheoloogilise leiukoha rahulikult ja kiirustamata läbi käia, siis on seda isegi vaja 3 kuni 4 tundi. Piirkonna kaardiga tasub eelnevalt tutvuda ja kui enne kohalejõudmist ei jõua, siis vaatame sissepääsu juures olevaid kaarte. Tähtsamate monumentide juures on ingliskeelsed kirjeldustahvlid.
Templit ja iidset linna ehitati sajandite jooksul korduvalt ümber, sealhulgas pärast tulekahju aastal 548 eKr. Mõnede hoonete hävimise põhjustasid ka maavärinad.
Roomlased viisid sisse suuri muudatusi – mille parimaks näiteks on Rooma foorum (Agora) suure sammastega ümbritsetud väljaku kujul, mis asub kohe pärast arheoloogilisse alasse sisenemist.
Vaatamist väärt monumendid:
- Rooma foorum - koht, kus varem olid sisepoed. Tänapäeval hoitakse siin antiikesemeid;
- Püha tee - tee, mis viib peatempli juurde, mõlemal pool seda näeme varemeid ja ajaloomälestiste jäänuseid;
- Ateenlaste riigikassa - üks parima välimusega ehitisi arheoloogilises paigas. Riigikassa rekonstrueeriti 20. sajandi alguses. Kuidas seda tehti? Kivid ühendati nendesse raiutud raidkirjade sobitamise teel. Varakamber ehitati pärast maratoni võitu sõja ajal pärslastega (490 eKr);
- Ateenlaste sadakond - kaetud ja avatud hoone, mille sisse ateenlased asetasid merel saavutatud võitudega seotud esemeid. See ehitati pärast võitu merelahingus Salamise eest. Täna me kahjuks katust ei näe, alles on vaid varemed ja sammaste killud;
- Kuningas Preusias II kuju pjedestaal;
- Apolloni tempel - pärast Apolloni templit on peamiselt vundamendid ja sammaste killud. Tempel ehitati 4. sajandil eKr. Sees oli ruum artefaktiga Omphalos määratledes maa keskpunkti, mida kutsuti ka maailma naba. Täna saame kivi näha muuseumis;
- Sibylla kivi - arvatakse, et see on kivi, millel pärast Delfisse saabumist kõneles oraakliga esimene Sibyl;
- teater - teater, mis mahutab 35 reas kuni 5000 inimest. See ehitati 4. sajandil eKr. Stendid on heas korras;
- Staadion - staadioni varemed on kõige tipus. See on Rooma staadion, mis on ehitatud Kreeka paigale. Säilinud puistud on autentsed;
Arheoloogiamuuseum
Kindlasti on Delphi arheoloogiamuuseum üks huvitavamaid seda tüüpi asutusi nii Kreekas kui ka maailmas. Kohapeal näeme arheoloogilisest paigast leitud eksponaate, mis pärinevad arhailisest ja Mükeene ajast kuni Rooma ajani. Muuseum asub kaasaegses hoones.
Lisaks kujudele või kingitustele on kõige muljetavaldavamad fragmendid friiside killud, mis võimaldavad kujutleda, millised nägid välja Püha tee aarde ja muude hoonete originaalkaunistused. Vaatame ka sõdadega seotud eksponaate – kiivreid või kilpe. Üks huvitavamaid vaatamisväärsusi on templi rekonstrueerimisega makett.
Muuseum on kronoloogilises järjekorras jagatud mitmeks temaatiliseks osaks.
Kõige olulisemate jaotiste kirjeldus:
- Ohvrid Mükeene ja Minose perioodist - näitusel on peamiselt varapronksist votiohvrid;
- Ohvrid arhailisest perioodist - näeme siin arhailise perioodi ohvreid, sealhulgas käevõrude, relvade, riiete või loomi kujutavate figuuride killud. Suurim aare on kaks kõrget Kleobise ja Bitoni kuju, mis leiti otse Ateena varakambri kõrvalt;
- Püha tee - siit leiame esemeid, mis asuvad Apollo templisse viival teel, sealhulgas hõbedast härja monumendi killud ja paljud elevandiluust esemed;
- Süüfnlaste riigikassa - selles ruumis näeme friiside ja ornamentide fragmente, mis kaunistasid kunagist varakambrihoonet. Selles ruumis näeme ka imposantset Naxose sfinksi kuju ja kahte naisekuju, mis edaspidi täitsid hoone välissammas (nagu Ateena Erechtheioni puhul);
- Apolloni tempel - näitusel näeme pühakoja fragmente, peamiselt frontone ehk katust kaunistavaid elemente;
- Ateenlaste riigikassa - teine tuba friiside fragmentidega. Üks tähtsamaid aardeid on valge kyliks (plaat Apollo maaliga);
- Ateena templile pühendatud näitus - sealhulgas näitus, mis on pühendatud Tolosalt leitud esemetele;
- Hellenismi ja Rooma ajale pühendatud näitused - näeme siin muu hulgas kujud ja altar. Siin asub kuulus Omphalos, nn Universumi keskus;
Muuseumis saame veeta rahu 2 või 3 tundi, eriti kui meid huvitab teema ja tahame kirjeldusi pikemalt lugeda ja kõiki eksponaate vaadata. Sees on kirjeldavad tahvlid inglise keeles.
Praktiline teave (värskendus 2022)
Lahtioleku päevad ja kellaajad
Arheoloogiline ala
Arheoloogiline ala on avatud iga päev kella 8.00-20.00. Viimane sissekanne Fr. 19:30.
Arheoloogiline ala on suletud: 1. jaanuaril, 25. märtsil, 1. mail, ülestõusmispühal ning 25. ja 26. detsembril.
Muud lahtiolekuajad: - kell 8.30-15.00 6. jaanuar, ülestõusmispüha, ülestõusmispüha esmaspäev, 15. august, nelipüha, tuhkapäevale eelneval esmaspäeval; - arheoloogiline ala on avatud suurel reedel kell 12.00-15.00;
Muuseum
Muuseum on avatud esmaspäeviti kell 10.00-17.00 (viimane sissepääs kell 16:40) ja teisipäevast pühapäevani kell 8.00-20.00 (viimane sissepääs 19:40)
Muuseum on suletud: 1. jaanuaril, 25. märtsil, 1. mail, ülestõusmispühal ning 25. ja 26. detsembril.
Sissepääsuhinnad
Muuseumi ja Apollo templiga arheoloogilise paiga sissepääsupilet maksab 12,00€. 1. novembrist 31. märtsini on hind poole väiksem.
Õpilased ja kehtiva ID-ga üliõpilased sisenevad tasuta. Üle 65-aastased pensionärid maksa poole hinnaga - 6,00€.
Tasuta sissepääs on võimalik sisse Iga kuu 1. pühapäev 1. novembrist 31. märtsini. Teised päevad tasuta sissepääsuga: 6. märts, 18. aprill, 18. mai, septembri viimane nädalavahetus ja 28. oktoober.
Tähelepanu! Vabadel päevadel peaks ootama palju välisturiste ja kreeklasi.
Juhised (värskendus 2022)
Delphi on Ateenast vähem kui 200 kilomeetri ja Thessalonikist umbes 400 kilomeetri kaugusel. Delphisse ronge ei sõida, kuid saame kasutada avalikke busse või rentida autot.
Ateenast Delfisse jõudmine
Transfeere Ateenast Delphi linna pakub KTEL Fokidas. See on marsruut Ateena – Amfissamis peatub teel Livadeas, Arahovas, Delfis ja Iteas. Sõiduplaanid võimaldavad teil minna päevaks Delphi linna ning külastada templit ja muuseumi. Sõiduaeg on ca 2,5 tundi. Esimene buss Ateenast väljub kell 7.30 ja viimane tagasisõit on kell 18.15. Buss peatub kohe moodsa Delphi linna alguses.
Ajakava on saadaval sellel aadressil.
Oluline on see, et saame pileteid osta internetist. Ühe suuna hind on 16,40€.