Nürnbergi maa-alused atraktsioonid - endised õllekeldrid, punkrid, vangikongid ja

Paljud turistid, kes jalutavad mööda Nürnbergi vanalinna tänavaid lossimäe läheduses, ei mõista, et nende jalge all on mitmekorruselised maa-alused tunnelid ja ruumid.

Maa-alused koridorid loodi keskajal ja on ainult inimkäte töö. Nürnberglaste õnneks ehitati linn liivakivile, mida oli lihtne puurida. Maa alt kaevandatud kive kasutati munitsipaaltaristu ehitamiseks ning tunnelid olid algselt joogivee allikaks.

Vanimad teated maa-aluste ruumide olemasolu kohta on dateeritud kella 1380. Ajaloolased on aga kindlad, et koridorid kaevati palju varem. Esimesed tunnelid tekkisid vee ja ehitusmaterjalide ammutamise kõrvalmõjuna, kuid kiiresti märgati, et madala temperatuuri tõttu on need ideaalne koht õlle hoidmiseks.

Mitte iga turist ei tea, et Nürnbergi õllevalmistamise traditsioon ulatub varasesse keskaega. Linnas on toodetud erilist sorti nimega "on alati". Rotbier, mida saame tõlkida kui "Punane õlu". Ja kuigi tegemist on põhjakääritusega õllega, erineb maitse kindlasti heledatest õlledest põrgud toodetud Baieri lõunaosas. Nürnbergi hiilgeaegadel pruulis punast õlut nii palju kui võimalik 35 pruulikoda!

Üldteadvuses reguleeriti Baieri hertsogkonnas põhjakääritatud Baieri õlle koostist dekreediga, mida tuntakse Baieri puhtuse seadusena. Nürnbergi elanikud võivad sellist arvamust kuuldes hinge all naeratada, ju juba sisse 1303 nende linnas kehtestati õllepruulimise eeskirjad ja täpsustati, et õlle valmistamisel tuleb kasutada odralinnaseid.

Tehnoloogia areng ja kaasaegsete toodete jahutamise ja ladustamise meetodite leiutamine tõi kaasa maa-aluste koridoride olemasolu juba 19. sajandi teisel poolel. Kuni 1930. aastateni ja II maailmasõja puhkemiseni ei kasutatud maa-alust kompleksi kuigi palju. Liitlaste pealetung muutis aga koridorid maa-alusteks varjenditeks ja suurimate linnavarade hoiustamiseks. Pommirünnakute ajal 2. jaanuar 1945 liitlased hävitasid 90% Nürnbergi vanalinna hoonetestkuid tänu maa-alustele varjupaikadele selles piirkonnas ainult suri 21 inimest. Võrdluseks, ülejäänud Nürnbergis oli ohvreid mitu tuhat! Õhurünnakute ajal peitus punkrites isegi mitu tuhat inimest.

Hetkel on linnas neli peamist metrooga seotud vaatamisväärsust:

Õllekeldrid,
Kunstipunkrid,
Kasemaadid ja maa-alune veetunnel,
Endised vangikongid (keskaegne arestimaja) vana raekoja keldris.

Neid kõiki saame giidiga ringkäigul külastada. See ei ole alati ingliskeelne reis, kuid sissepääsu juures peaksime saama Shakespeare'i keelse audiogiidi või trükitud materjalid (isegi poola keeles, nagu raekoja all olevate kongide puhul). Üksikasjalik teave kõigi vaatamisväärsuste külastamise kohta on esitatud allpool iga koha kirjelduses.

Kui tahame kahele esimesele (või kolmele) minna, siis võib huvi pakkuda linnaturistikaart NÜRNBERGI KAART + FÜRTHmis võimaldab teil neid kõiki tasuta külastada. Infoletist kaarti ostes tuleb lihtsalt meeles pidada kindlateks tundideks registreerumist. (värskendatud augustis 2022)

Pidage meeles, et keldris on külm. Isegi keldris taevast paisuva palavuse korral võime ilma korraliku katteta kõvasti külmetada.

Õllekeldrid (saksa: Nürnberger Felsengängen)

Nürnbergi elanikud leidsid üsna kiiresti kasutust maa-alustele tunnelitele - nad hakkasid neis õlut hoidma! Maa-alune temperatuur oli alati madal, kuigi mitte konstantne - talvel langes see umbes 8 ℃ ja suvel ei ületanud 12-15 ℃. Aga sees oli alati niiske. Õllevaatide jahutamiseks kasutati jääd, mida ammutati talvel lähedal asuvatest veehoidlatest.

Tipphetkel oli linn üleval 20 tuhat ruutmeetrit õlleladusid. Ühel hetkel tehti isegi seaduses säte, et õlletehas saab eksisteerida ainult siis, kui teil on vähemalt 10 jalga sügav ja 16 jalga lai kelder. Kohati on keldrites koguni kui 4 taset ja laskuge peaaegu sügavusele 16 meetrit. Nende struktuur ja kaarekujulised sambad meenutavad Itaaliast tuntud katakombe.

Õlletehase all asuvad keldrid on publikule avatud Altstadthofmis loodi aastal 1984. aasta ühe ajaloolise õlletootja asemel ja pruulib traditsioonilist Nürnbergi punast likööri. Omanikud kasutavad osa keldreid, ülejäänutega saab tutvuda giidiga ekskursiooni käigus.

Ekskursioon algab Albrecht Düreri monumendi juurest (aadress: Albrecht-Dürer-Platz). Alguses peale laskumist läheme kitsaks ja pikaks peaaegu 160 meetrit tunnel, mis kaevati sõja ajal tsiviilelanikele varjupaikade ettevalmistamiseks. Seda tüüpi tunnelid ühendasid endisi keldreid ja võimaldasid nende vahel ohutult liikuda.

Ringkäigul õpime lähemalt: punase õlle ajaloost, linna ajaloost, tunnelite ehitamisest, veevõtust ja Nürnbergi sõjaajaloost. Giid räägib palju huvitavaid fakte ja reis on tõesti huvitav. Seda saame näiteks teada Õlletäht heksagrammi kujul pole see Taaveti tähega midagi pistmist ja on märk õlletootjate gildist, tänu millele teadsid keskaegsed rännumehed, kus pakutakse parimat õlut.

Veel üks kurioosum oli linnavõimude ja keskaegse maksuameti tegutsemisviis. Linnavõimud otsustasid õlletootjate uskumise asemel, et õllevaate saab vedada vaid vallatöötaja seltsis; tänu millele linnahaldurid teadsid kohe, mitu tünni läheb sisse ja kui palju välja läheb.

Ringkäigu lõpus heidame pilgu käsitöö-minipruulikodale. Firma Altstadthof toodab lisaks õllele ka "õlle" viskit, mille destilleerimisel kasutatakse õllelinnaseid. Ekskursioon lõpeb Altstadthofi õlletehase aias, kus saame proovida kohalikku õlut ja muid tooteid soodushinnaga. Meie arvates tasub tellida degusteerimislaud, tänu millele proovime rohkem kohalikke jooke.

Praktiline teave (värskendatud augustis 2022)

Kui tahame õllekeldritesse ringkäigule minna peame koha ette broneerima ja tasuma. Seda saame teha turismiinfolauas või õlletehase poes Hausbrauerei Altstadthof (aadress: Bergstraße 19 / Bergstrasse 19). Sellelt veebisaidilt saame pileteid osta ka veebis. Paremalt leiame kalendri ja saame kontrollida kohtade saadavust.

Kohtumispaik asub kohe õlletehase kõrval aadressil Bergstrasse 19.

Ekskursiooni hind saksa keeles on 8€ täiskasvanutele ja 7€ lastele ja teismelistele. Inglise ringreisi puhul lisandub 1 €. Kestus on u 75 minutit. Kui teil on kaart NÜRNBERGI KAART + FÜRTH osalemine on tasuta. Alla 7-aastased lapsed pääsevad koos hooldajaga tasuta.

Inglisekeelsed ringreisid:

Laupäeval ja pühapäeval 11:15

Ekskursioonid saksa keeles (saadaval on ingliskeelne audiogiid, mida peame ette tellima)

Esmaspäevast reedeni: 11.00, 12.00, 13.00, 14.00, 15.00, 16.00, 17.00
Laupäeval, pühapäeval ja pühadel: 11.00, 12.00, 13.00, 14.00, 15.00, 16.00, 17.00

Kunstipunkrid (saksa Historischer Kunstbunker)

Mõned maa-alused ruumid asusid otse all Nürnbergi loss (Ger. Kaiserburg) sügavusel u 24 meetrit. Juba enne sõja puhkemist kostis linnas hääli, et see on ideaalne koht varjendi/kassa loomiseks, kuhu saab peita olulisemad eksponaadid ja kunstiteosed võimalike kahjustuste eest. Ja kuigi see ei olnud kooskõlas sõjapropaganda doktriiniga, mille kohaselt ei pea Saksamaa kindlasti kunagi oma territooriumil sõdima, vahetult pärast II maailmasõja puhkemist alustati varjendi kallal salaja tööd.

Saksa insenerid lõid iseseisvad ventilatsiooni- ja kliimasüsteemid, tänu millele oli võimalik ruumides turvaliselt hoida erinevat tüüpi kunstiteoseid. Iga tuba oli seatud erinevale temperatuurile ja kõik suleti tihedalt.

Kui olukord rindel enam sakslastele turvaline ei olnud, otsustati kohe tähtsamad linnaaarded varjupaikadesse kolida. Maa-alustes kambrites on peidetud: Püha Rooma impeeriumi regaalid 1938. aastal Viinist toodud, Germaani muuseumi suurimad aarded, olulised käsikirjad, teosed Albrecht Dürer või Nürnbergi kirikute suurimad mälestusmärgid ja vitraažaknad.

Strateegia osutus õigeks. Vaatamata suurema osa vanalinna hävingule pole punker kuidagi kannatada saanud. Ka 30 aastat pärast sõda hoiti seal osa aardeid ja kõik mehhanismid töötavad tänaseni.

Neid hoiti ka lossi all olevates punkrites Veit Stossi altar Krakovi Maarja kirikust, poolakate südame lähedal. Vahetult pärast sõja puhkemist peideti altar tükkideks Sandomierzi katedraalis. Nürnbergi maetud Stossi teoste leidmine oli sakslaste jaoks propaganda oluline element. Tänu denonsseerimisele avastasid nad selle hoiukoha ja viisid selle erinevatesse Saksamaa linnadesse.

Skulptuurid paigutati Nürnbergi lossi all asuvatesse punkritesse. Altari leidsid ameeriklased Poola professori abiga Charles Estreicherkes osales ka monumendi peitmisel 1939. aasta septembris. Üsna hiljuti tehti pealkirjaga film USA sõduritest, kes otsivad peidetud kunstiteoseid Monumentide mehedaga Nürnbergi punkrid seal ei eksisteeri.

Maa-alust kompleksi külastades näeme fotosid leitud skulptuuridest ja saame rohkem teada altari hoidla kohta, mis a. 1946. aastal ta naasis Krakowisse. Monumenti oli vaja transportida 11 vagunit!

Reisi ajal läbime ka teisi jaamu ja ruume. Audiogiidist saame teada, kuidas varjupaik tegutses ning kuidas kunstiteoseid peideti ja turvati. Sees näeme ka seifi, mis sisaldab Saksa võimuregiaale.

Praktiline teave (värskendatud augustis 2022)

Punkrit saame külastada ca 75 minutit giidiga ekskursioonid saksa keeles. Sissepääsu juures saame ingliskeelse audiogiidi.

Kui me tahaksime kunstipunkrites ringkäigule minna peame koha ette broneerima ja tasuma. Seda saame teha turismiinfopunktis või kohapeal automaat punkrite sissepääsu juures. (aadress: Obere Schmiedgasse 52). Automaadis saame maksta maksekaardiga. Sellelt veebisaidilt saame pileteid osta ka veebis. Paremalt leiame kalendri ja saame kontrollida kohtade saadavust.

Hind on täiskasvanutele 7 € ja teismelistele 6 €. Alla 7-aastased lapsed saavad osaleda tasuta.

Kui meil on turistikaart NÜRNBERGI KAART + FÜRTH saame matkast osa võtta tasuta. Oluline märkus! Kui me pole infolauas kohta broneerinud, saame seda teha automaadis, kuid tasuda tuleb tagatisraha 1 €, mille giid meile tagastab.

Vaatamisväärsustega tutvumise päevad ja kellaajad saksa keeles koos ingliskeelse audiogiidiga.

iga päev kell 14.30
Reedel - lisaks kell 16:15 ja 17:30
Laupäeval - lisaks 11:30 ja 17:30
Pühapäeval - lisaks 11:30

Laupäeval kell 15.30 toimub inglise keele ringreis.

Kasemaadid ja veekanal (saksa: Kasematten und Lochwasserleitung)

Veel üks atraktsioon on ringkäik bastionide ja kasematite juures koos laskumisega ajaloolise veekanalini, mis varustas vett väljastpoolt linnamüüri ajaloolise raekoja kaevudesse.

Vastupidiselt kahele eelmisele vaatamisväärsusele on siinsed koopasse vaid osa tuurist. Peateema on arenenud renessansiaegsed bastionid Nürnbergi lossi lääneküljel.

Aastatel ehitati uusi kindlustusi 1538-1555kui tänapäeva Saksamaa piirkonnas toimusid usumuutused ja talupoegade ülestõus. Nürnbergi vabalinna valitsejate eesmärk oli kindlustusi piisavalt tugevdada, et end võimaliku piiramise eest kaitsta. Kutse kujunduseks arvatavasti Maltal sündinud itaalia arhitekt Antonio Fazuni. Itaallasest pole palju teada; ainsad andmed tema tööst pärinevad Nürnbergi arhiivist. Arhitekt lõi aga kaasaegsed kindlustused, mis on säilinud mitte ainult XVI ja XVII sajandil, aga ka pommitamist Teise maailmasõja ajal. Nürnbergi tugipunktid on üks parimaid renessansiaegsete kaitsestruktuuride näiteid kogu Saksamaal.

On teada, et Fazuni sai helde tasu, kuid varsti pärast seda naasis ta rahata ja võlgadega linna. Tõenäoliselt ei vedanud tal rahaga ja ta kas kaotas kõik kaartidega või kulutas oma armsatele vallutustele.

Ekskursioon algab sissepääsu juurest Kunstipunkrid aadressil Obere Schmiedgasse 52. Esimese jaoks 20-30 minutit giid viib meid ülemistele bastionidele loodud aedadesse. Teel näeme algset linnaväravat ja üht vähestest säilinud sõjaeelsetest puitfassaadidest.

Bastioni tipus seistes räägib giid erinevatest ründe- ja kaitseviisidest. Mõned strateegiad on tõesti imetlusväärsed. Retke järgmine osa on jalutuskäik läbi kasematite, mis on bastionide sees maa-alused ruumid/varjualused. Kasematid venisid piki vallikraavi, milles vett ei olnud kunagi.

Tunnelitest läbides näete auke suurtükkide jaoks ja laskurite positsioone (igaüks kolm auku). Giid näitab ka, kuidas suhelda tipus olevate kaitsjatega ja kuidas oli võimalik ähvarduse ajal osa tunnelist täita.

Ekskursiooni viimane osa läheb trepist alla 1543 kohta, kus voolab umbes kahekilomeetrine veekanal. Vesi ise, peale väikese killu, oli kaetud, aga näeme, kuidas vesi piiramise ajal linna jõudis. Kanal väljub linna kindlustuste piiridest ja suubub vana raekoja kõrval olevasse kaevu.

Reisi lõpetame eelmainitud Altstadthofi õlletehase aias.

Praktiline teave (värskendatud augustis 2022)

Ringkäik kasematidesse jätkub 90 minutit ja juhendatakse saksa keeles. Kahjuks ei ole giidil vaatamata turismiinfost saadud infole ingliskeelset audiogiidi. Meie puhul tõlkis giid tänu väikesele saksa keelt kõnelevate turistide grupile meile ka inglise keelde, kuid see pole kindlasti norm. Kui me saksa keelt ei oska, pole meil mingit garantiid, et me reisilt midagi saame. Meie arvates ilma ingliskeelse info saamise kindluseta ei tasu ekskursioonist osa võtta - suurema osa reisist räägib giid ning kasemaadid ja kontekstita veetunnel pole midagi huvitavat.

Kui tahaksime kasematidesse ringkäigule minna peame koha ette broneerima ja tasuma. Seda saame teha turismiinfolauas või punkrite sissepääsu juures olevas automaadis (aadress: Obere Schmiedgasse 52). Automaadis saame maksta maksekaardiga. Sellelt veebisaidilt saame pileteid osta ka veebis. Paremal pool on meil kalender ja saame kontrollida kohtade saadavust.

Hind on täiskasvanutele 8 € ja teismelistele 7 €. Alla 3-aastased lapsed saavad osaleda tasuta.

Kui meil on turistikaart NÜRNBERGI KAART + FÜRTH saame matkast osa võtta tasuta. Oluline märkus! Kui me pole infolauas kohta broneerinud, saame seda teha automaadis, kuid tasuda tuleb tagatisraha 1 €, mille giid meile tagastab.

Ekskursiooni päevad ja kellaajad:

Esmaspäevast neljapäevani: 15:15
Reedel: 15:15 ja 16:15
Laupäeval, pühapäeval ja pühadel: 11.15, 15.15 ja 16.15

Ekskursioonid ei toimu 7. novembrist 31. märtsini ja teatud pühadel.

Ühel tuuril võib osaleda kuni 12 inimest..

Dungeons vana raekoja all

Vastupidiselt eelnevalt kirjeldatud atraktsioonidele ei asu vana raekoja all olevad vanglakongid nii sügaval maapinna all. Aastatel ehitati maa-alused kongid ja piinakambrid 1332-1340 koos raekoja hoonega, kus asus vallakohus.

Meenutagem, et keskajal toimis kohtusüsteem teistmoodi kui praegu. Raekoja all asuvad vangikongid toimisid kinnipidamiskeskusena, ehkki termin kaevandusvahistamine on sobivam. Kinnipeetavaid piinati piisavalt kaua ja kirglikult, et end lõpuks süüdi tunnistada. Kui piinakambris oli religioosne maal ja "ülekuulatav" vang tunnistas üles, polnud enam kahtlust; aga pühaduse ees ei valetaks keegi. Enne karistuse ametlikku väljakuulutamist pidi süüdimõistetu end kohtunikule uuesti süüdi tunnistama.

Mitte kõik neist ei jäänud selle hetkeni ellu; mõned ülekuulatutest surid piinades. Kohtuotsuse kuulmisel toimetati süüdimõistetud linnatornidesse vanglana või oodati spetsiaalsetes kambrites surmanuhtlust. Surmanuhtluse täideviimiseks oli mitu võimalust. Õnnelikud jäeti pea maharaiumisega elust ilma ning õnnetud, sh. rattale lõhkudes, kastes või elusalt maha mattes.

Tänaseni on säilinud kaksteist kambrit, sealhulgas normaal- ja surmakambrid, samuti piinakamber ja köök. Tubades näeme mh originaalvarud, 15. sajandist pärit riidekapp ja vangla sissepääsu ees ajaloolises ukses originaalmehhanism. Piinakambris ei ole kõik eksponaadid autentsed, kuid osa neist on epohhi järgi reprodutseeritud.