Abraham Lincoln – üllatavad tühiasid, teave ja huvitavad faktid

Anonim

Abraham Lincoln, USA kuueteistkümnes president, orjuse vastane ja maailma ajaloo üks populaarsemaid poliitikuid. Tal oli otsustav mõju Ameerika Ühendriikide poliitikale 19. sajandil ja pärast seda.

1. USA tulevane president sündis 1809. aastal. Tema ema suri varsti pärast seda ja isa oli puusepp. Kodus puudus haridussoov ja Aabraham ei lõpetanud kunagi kooli. Kasuema julgustusel sai temast andekas iseõppinud kunstnik, kes ahmis raamatuid.

2. Kahekümnendatel töötas ta põllumehena ja parvlaeval. Veidi hiljem avas ta koos sõbraga kõrtsi, kuid elukaaslase alkoholism viis ta võlgadesse, mis tuli tagasi maksta veel kaua pärast sõbra surma.

3. Ta oli tunnistajaks mustanahaliste orjade hukatuslikule kohtlemisele lõunas ja pooldas orjuse kaotamist. See oli 1861. aastal puhkenud kodusõja peamine põhjus. Sõja võtmepunkt oli USA põhiseaduse 13. muudatuse vastuvõtmine, mis muutis orjuse ebaseaduslikuks. Lincoln nautis tol ajal tohutut toetust.

4. 1865. aastal oli president külaline teatrietendusel, mille käigus tormas tema kasti näitleja, kes tuliselt orjust toetas. Abraham Lincoln sai kuuli kuklasse ja suri hommikul.

5. Väidetavalt oli Lincoln enne surma kannatanud tugevasti valesti ravitud süüfilise all ja see haigus ei oleks võimaldanud tal teise ametiaja lõpuni elada.

6. Abraham Lincoln oli 195 sentimeetrit pikk ja USA ajaloo kõrgeim president.

7. Presidendi ema Nancy Hanks oli seotud perega, kuhu järgmisel sajandil sündis kuulus näitleja Tom Hanks. Hollywoodi staar on seotud USA kuueteistkümnenda presidendiga.

8. Mount Rushmore on mägi, mis asub Lõuna-Dakotas. Aastatel 1927-1941 raiuti sinna monument nelja tähtsaima presidendi auks.
Ameerika Ühendriikidest. Neli kaheksateist meetrit kõrget pead esindavad Theodore Roosevelti, George Washingtoni, Thomas Jeffersoni ja Abraham Lincolni.

9. Erinevalt enamikust oma ajastu meestest oli Lincoln kuulus selle poolest, et ta ei suitsetanud, ei joonud ega vandunud. Ta ei olnud ka jahifänn ja kogu oma elu jooksul võttis ta elu vaid ühe kalkunilt.

10. 1832. aastal osales ta Musta Kulli sõjas. Ta oli üks esimesi vabatahtlikke, kuid tema teenistuse ajal ei toimunud kokkupõrget indiaanlastega.