Taani pealinn Kopenhaagen on õitsev turismisihtkoht, mis rõõmustab teie meeli lugematul hulgal. Kopenhaagen on üks kõige kosmopoliitsemaid linnu maailmas.
Peaaegu tuhat aastat vana Kopenhaagen sai alguse lihtsa kaluriküla ja kaubanduskeskusena. Tänapäeval on Kopenhaagen Skandinaavia enimkülastatud linn, kus on stseene ja turismiobjekte, alates sadamaekskursioonidest kuni uuenduslike kaubanduskeskusteni. Taani pealinn meelitab igal aastal ligi üle miljoni turisti. Siin on parimad faktid Taani kohta.
Kopenhaagenis on Michelini tärniga pärjatud restorane rohkem kui üheski teises Skandinaavia linnas.
ÜRO 2013. aasta õnnearuande kohaselt on Taani õnnelike kodanike poolest maailmas esikohal.Tabavalt gurmaanide paradiisiks tituleeritud Kopenhaagenil on üle tosina tärni.Michelin. Linnal on "rattakiirtee", mis ühendab Kopenhaagenit lähedal asuva Albertslundi eeslinnaga.Linn kavatseb 2025. aastaks saada maailma esimeseks süsinikuneutraalseks linnaks.Algselt oli see kaluriküla, mida tunti "Havni" või "sadamana". Taani kuninga Waldemar Suure nõunik piiskop Absalon ehitas 12. sajandi lõpus kindlustusi linna sisesadamas asuvale saarele Slotsholmen. Kaubanduse arenedes tärkavas linnas hakati seda nimetama Køpmannæhafniks ehk "kaubandussadamaks", mille germaanikeelseid tõlkeid lühendati lõpuks Københavniks ehk Kopenhaageniks.Jalgrattasõit on selles linnas üks peamisi transpordiliike. Peaaegu 50% Kopenhaageni elanikest kasutab jalgratast iga päev.
1416. aastal sai Kopenhaagen mitte ainult Taani, vaid ka Norra ja Rootsi pealinnaks. Need kolm riiki moodustasid koos Kalmari liidu, mis kestis 150 aastat liiduna Saksamaa laienemise vastu kuni 1523. aastani, mil Rootsi otsustas liidust lahkuda.
Kopenhaageni piirkonnas asub 1583. aastal avatud lõbustuspark Bakken.
Kuulus Tivoli Gardens avati 1843. aastal. Linna muinasjutupark võis inspireerida Walt Disneyt lõbustuspargi loomisel.
2014. aastal külastas linna ligikaudu 9 miljonit turisti.
Kunstisõpradele pakub Kopenhaagen ulatuslikku kunstimuuseumide kollektsiooni, mille hulka kuuluvad Davidi kollektsioon, Taani rahvusgalerii, Ny Carlsberg Glyptotek, Thorsvaldsensi muuseum, Arkeni moodsa kunsti muuseum ja palju muud.
Viimase kümnendi jooksul on Kopenhaagen tänu tuule- ja päikeseenergia kasutamisele ning jäätmeid taaskasutavatele küttesüsteemidele vähendanud oma süsinikdioksiidi heitkoguseid peaaegu kolmandiku võrra. Avamere tuulepark, mis on nähtav enamikule Kopenhaageni külastajatele, varustab linna praegu 4 protsenti oma energiast.
Selles Taani linnas, mis pälvis 2014. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitli, on elektribussid ja poed, kus müüakse naturaalsest bambusest riidekappe. Rohkem kui 60% Kopenhaageni hotellitubadest on leitud olevat keskkonnasõbralikud.
1711. aastal pühkis Kopenhaagenit läbi katk. Pärast haiguspuhangut hakati linna valvama ja nõudis, et kõik saabuvad reisijad ja laevad peavad saama tervisekomisjoni sertifikaadi. Sellest hoolimata läbis haigus linnaväravaid ja tappis kiiresti kolmandiku Kopenhaageni 60 000 elanikust.
1728. aastal hävis tulekahjus peaaegu pooled linna keskaegsetest hoonetest, sealhulgas Kopenhaageni ülikooli raamatukogu, kus hoiti üle 35 000 raamatu ja käsikirja. Teine tulekahju 1793. aastal hävitas veelgi rohkem hooneid.
19. sajandil rajas Kopenhaagen kaitseotstarbel väikesed tehissaared. Pärast Teist maailmasõda arenesid kunstlikud saared välja tsiviilkasutuseks mõeldud sõjalistest tugipunktidest ning nüüd on saadaval restoranid ja matkad.
Väike pronksist merineitsi kuju on üks Kopenhaageni kuulsamaid vaatamisväärsusi. Hans Christian Anderseni loost inspireeritud kuju kinkis linnale Taani õllepruulija Carl Jacobsen pärast seda, kui ta nägi loost balletti.
Stroget pakub Skandinaavia pikimat autovaba ostupiirkonda. 1960. aastatel lõid Kopenhaageni juhid selle kilomeetri pikkuse jalakäijate tänava kaupluste, restoranide ja tänavameelelahutuse jaoks. Ostjate ja kaupmeeste seas populaarne projekt on levinud ka teistesse maailma linnadesse.
Nudistid leiavad palju tasuta randu, kus nad saavad päevitada.