Mandariinpart on lind, kelle isasloomi eristab ilus värvus. Sel põhjusel kasvatatakse mandariinpartide kodustatud vorme dekoratiivlindudena. Siin on mõned selle loomaga seotud huvitavad faktid.
Mandariinpartide looduslik elupaik on Mandžuuria, Sahhalin, Jaapan ja Ida-Hiina. Neid asustavad vooluveekogud ja metsajärved. Lisaks on Inglismaa leidnud ka püsivaid põgenenud mandariinparte.
Mandariinpardid on ränd- ja rändlinnud. Nad toituvad peamiselt veetaimedest, aga ka tigudest või putukatest.
Nii isas- kui ka emasmandariinpartidel on pea tagaosale iseloomuliku harjana moodustunud suled. Isased on palju värvilisemad kui emased. Neil on punased nokad laiade kreemikasvalgete triipudega, mis ulatuvad põhjast silma ja hari tipuni. Kontrastne otsmik ja võra esiosa on metallikrohelise varjundiga ning võra tagaosa ja pea tagumine osa on roostes. Kaela esiosa ja meeste rinnad on metalselt lillat värvi, allosas on kaks valget triipu. Tiibadel on rohelised peeglid. Emased on omakorda eelkõige halli värvi, siin-seal elavdatud valgete ja mustade detailidega.
Mandariinpartide pesad asuvad kõige sagedamini lohkudes, kivipragudes või tüveokstes, eraldatud tihnikutes ja harva ka maapinnal. Need linnud asustavad meelsasti ka puude külge riputatud pesakaste. 9-12 muna haudutakse luugis umbes kuu aega. Koorunud poegad on võimelised hüppama välja lohudest, isegi kõrgel maapinnast. Nende udusulg on nii paks ja kerge, et kaitseb neid tõhusalt kukkumise eest.
Erinevalt enamikust pardiliikidest mandariinpardid ei sukeldu. Nad koguvad toitu veepinnalt.
Hiinas peeti mandariinpartide paare truuduse sümboliks, sest nad paarituvad kogu eluks. Samuti usuti, et kui üks neist sureb, sureb teine part leinast.
Mandariinpardid jõudsid Euroopasse dekoratiivsete haudelindudena 18. sajandil.