Nicolaus Copernicus polnud mitte ainult suur astronoom, vaid ka administraator, rahasüsteemi reformija ja arst. Ta muutis universumi mõisteid tohutult, kuigi tal polnud – näib – vajalikke mõõteseadmeid.
Tema töö "Taevasfääride pööretest" tõestas, et Maa on see, mis tiirleb ümber Päikese. Seda teooriat, vastupidiselt Piiblile, ei tunnustatud pikka aega ja see püsis keelatud raamatute nimekirjas mitusada aastat. Kui olete huvitatud selle kuulsa astronoomiga seotud teemast, lugege kindlasti Nicolaus Copernicuse kohta huvitavate faktide loendit.
1. Kopernik oli kaupmees Mikołaj ja Barbara Watzenrode noorim poeg. Tal oli kaks õde Barbara ja Katarzyna ning vanem vend Andrzej. Koperniku isa suri, kui ta oli vaid 10-aastane. Tema seaduslikuks eestkostjaks sai tema emapoolne onu Łukasz Watzenrode.
2. Fromborkis elav Kopernik oli väga tihedalt seotud Anna Szillingiga, kes oli üle 20 aasta noorem, abielus. Ilmselt külvas ta ise katedraalikompleksi lääneseinad luuderohuga, et seal Kopernikuga kohtuda. Veelgi enam, et astronoomiga koos elada, lahkus ta oma mehest vahetult pärast pulmi.
3. 1503. aastal kaitses Nicolaus Copernicus Ferrara ülikoolis kanoonilise õiguse doktorikraadi. Lisaks õppis ta arstiteadust, Padovas kreeka filoloogiat ja Bolognas õigusteadust.
4. Kopernik oli kapiitli kaanon, kuid ilma õiguseta pühitseda püha missa, sest teda ei pühitsetud kunagi preestriks ja temast ei saanud preestrit.
5. Lisaks astronoomiale tegeles Copernicus õigusteaduse, matemaatika, majanduse, astroloogia ja sõjalise strateegiaga. Ta oli ka tõlkija ja arst.
6. Pole teada, kui kaua "Taevasfääride revolutsioonidest" kirjutamine aega võttis, kuid Kopernik ise tunnistas, et käsikiri oli pikki aastaid peidetud. Enne trükki minekut tegi Kopernik viimase hetkeni parandused.
7. Koperniku ühes suurimas teoses kirjeldati kõigi sfääride asukohta ja ka Maa liikumisteed, samas kui ülejäänud viis raamatut võtavad kokku teiste planeetide liikumise.
8. Kopernik oli näide tõelisest renessansiajastu inimesest. Ta oskas ladina ja kreeka keelt ning Itaalias õppides tutvus Leonardo da Vinciga.
9. Kopernik viis Olsztynis läbi uuringud katku põhjuste kohta. Ta leidis, et see on seotud ühiskonna poolt saastunud leiva tarbimisega, mis sageli sattus maapinnale ja puutus seega kokku mikroobide ja mustusega. Et teadvustada, et nad söövad musta leiba, tuli ta välja ideega, et see tuleks eelnevalt võiga määrida, et kogu mustus oleks näha. Ühiskond tõesti lõpetas sellise leiva söömise ja katk kadus varsti pärast seda. Leiva peale määrimise komme sai populaarseks kogu Euroopas.
10. Astronoomilisteks vaatlusteks kasutas Copernicus lihtsaid seadmeid – triquetrum, astrolabe ja square. Sellel ei olnud teleskoopi ega sihiku.
11. Tema onu oli Warmia piiskop – Łukasz Watzenrode. Tänu tema rahalisele toetusele ja kaitsele sai Kopernik alustada õpinguid Karkowi akadeemias ja seejärel jätkata neid Euroopa parimates ülikoolides.
12. Aastal 1507 saatis Nikolaus Copernicus piiskop Watzenrode kuningas Sigismund I kroonimisel Krakowis.
13. Aastatel 1516–1521, mil Kopernik haldas Olsztyni kindlusest pärit kapiitli kaupu, jätkus Poola-Saksamaa sõda. Siis mängis ta komandöri ja asus Olsztyni kaitsmisele. Tänu tema tegevusele ei vallutanud Saksa rüütelkond üht tähtsaimat kindlust Lõuna-Warmias.
14. Kopernik 21. märtsil 1522 Grudziądzis esitas ta "Traktaadi mündist", milles esitas teesi, et kõrgema turuväärtusega raha tõrjub välja madalama väärtusega raha, mis viib ühiskonna vaesumiseni. . Just siis esitas ta ka Kuningliku Preisimaa rahareformi eelnõu.
15. Aastatel 1616-1822 kuulus Koperniku teos "De revolutionibus orbium coelestium" ehk "Taevasfääride revolutsioonidest" keelatud raamatute ehk mürgitatud raamatute registrisse.
16. Alates 1541. aastast oli teose käsikiri Joachim Rheticuse käes, kuid see läks pärast tema surma kaduma, kuigi tõenäoliselt kuulus selle omanikuks Valentine Otho – Rheticuse õpilane. Kokku kadus ta üle 200 aasta, et lõpuks leida end Tšehhi Prahast. 1953. aastal andis Tšehhoslovakkia valitsus käsikirja Poolale üle. Praegu on see Krakowi Jagelloonide raamatukogus.
17. Warmia piiskopkond sai tema rikkaliku raamatukogu Kopernikult, kuid 1692. aastal Pommeri ja Preisimaa sissetungi ajal varastasid rootslased kogu kollektsiooni. Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli sellise väärtusliku saavutuse üle väga rahul ja käskis seetõttu kõik raamatud paigutada Uppsala ülikooli raamatukogusse. Praegu on 46 köitest 41 Uppsalas, üks Stockholmi Kuninglikus Raamatukogus ja ülejäänud on Rootsi raamatukogudes. Kogu raamatukogust on Poolas säilinud vaid üks köide ja see leidis tee Olsztynis asuvasse Masuuria muuseumisse.
18. Kopernik pühendas paavst Paulus III-le teose "Taevasfääride revolutsioonidest". Astronoom saatis Nürnbergile tema kirjutatud eessõna, mis oli pühendatud paavst Paulus III-le. 1543. aastal avaldati teos trükis, kuid Kopernik seda ilmselt pärast trükkimist ei näinud või nägi seda surivoodil.
19. 1542. aastal tabas Nicolaus Copernicust ajuverejooks, mille tagajärjeks oli kõne kaotus ja osaline halvatus. Ta suri 21. mail 1543, see tähendab paar kuud hiljem. See sündmus langes kokku tema kõige olulisema teose avaldamiskuupäevaga.
20. Nicolaus Copernicus maeti esmalt Fromborki katedraali altari alla, kuid pärast väljakaevamist ja isikusamasuse kinnitamist maeti ta samasse linna.
21. Koperniku sünni 537. aastapäeval nimetas Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit ühe elemendi astronoomi auks – Kopernikuumi (Cn).
22. Uurijate sõnul oli 16. sajandil olemas autentne Nicolaus Copernicuse portree, mille ta ise maalis, kuna tal oli ka maalimisannet. Portree aga hävis 16. sajandi lõpus. Arvatavasti on selle portree koopia Strasbourgi katedraalis astronoomilise kella juures.
23. Üks Marsi ja Kuu kraatritest ning asteroid on saanud nime Koperniku järgi – Copernicus.
24. 1965. aastal ilmus Poola keskpanga toodetud rahatähele Nicolaus Copernicuse kujutis.
11. mail 1830 avati Varssavis Koperniku monument. Saksa okupatsiooni ajal muudeti monumendi kiri ladinakeelsest saksakeelseks ja pärast Varssavi ülestõusu langemist võtsid nad selle ära. See leiti alles pärast sõda Nysa prügimäelt. Renoveerituna naasis see endisele kohale 1949. aastal.
26. 2005. aastal leiti Fromborki katedraalist Nicolaus Copernicuse säilmed. Kolju põhjal rekonstrueerisid spetsialistid astronoomi tõenäolise välimuse 70. eluaastal. Arvutivisualisatsioon osutus võrreldavaks tema pildiga nn Toruńi Koperniku portree. Leitud kolju, peamiselt nina, oli deformeerunud. Säilinud portreed näitavad, et Koperniku näo vasak pool oli veidi deformeerunud ja ninaluumurd. Teadlased oletavad, et temaga võis juhtuda õnnetus vanuses 7–12 aastat.