1. Mandrid on peamised maismaaalad Maal. Igaüks neist on kliima, elanike ja loomade poolest ainulaadne. Teadlaste sõnul moodustasid nad sajandeid ühtse maa nimega Pangea, mis geoloogiliste protsesside tõttu lagunes seitsmeks kontinendiks, mis eksisteerivad ka praegu.
2. Seitse maist kontinenti on: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktika ja Aafrika.
3. Aasia on Maa suurim kontinent. Selle territooriumil leiame kõrgeima mäetipu - Mount Everesti Himaalajas ja maailma sügavaima järve: Baikali järve Venemaal. Sellel mandril elab suurem osa inimkonnast väga mitmekesise levikuga. Sellistes riikides nagu Hiina või India on kõige rohkem elanikke ja väga vähesed elavad selle Maa osa külmades või kõrbepiirkondades.
4. Maakera suuruselt teine kontinent on Aafrika, millest voolab läbi maailma pikim jõgi – Niilus. Seal asub ka maailma suurim kõrb – Sahara kõrb.
5. Maa suuruselt kolmas kontinent on Põhja-Ameerika. Tema territooriumil võib leida igasuguseid kliimavööndeid erinevates piirkondades. Põhja-Ameerika 22 riigi hulgas on olulisemad USA, Kanada, Mehhiko, Kesk-Ameerika ja Kariibi mere piirkond. Mõnevõrra üllatav on, et ka Gröönimaa saar on selle mandri osa. Selle mandri kõige huvitavamate taimede hulgas on muu hulgas. plaatanid, suurimate lehtpuude hulgas, ulatudes kohati kuni 100 meetri kõrguseni. Alligaatoreid võib kohata mandri lõunaosas ning üks loomi – iidse metsiku Põhja-Ameerika sümbolid olid piisonid – piisoniliik, kes on peaaegu tapetud, kuid nüüd äratatakse rahvusparkides taas ellu.
6. Lõuna-Ameerika on suuruselt neljas kontinent Maal, paiknedes enamasti selle lõuna- ja osaliselt läänepoolkeral. Kliima on valdavalt niiske ja kuum. Sellelt mandrilt leitud kõige huvitavamatest loomaliikidest võib leida anakonda - suurimat maoliiki, peamiselt villa saamiseks aretatud alpakat ja maailma suurimat närilist - kapübarat. Venezuelas on Angel Falls, maailma suurim juga ja Amazonase suurim vihmamets.
7. Peaaegu täielikult jääga kaetud Antarktika on suuruselt viies maailmajagu, mida huvitaval kombel peeti kuni 1840. aastani maailmast isoleeritud saarte rühmaks. Ainult 19. sajandil tehtud avastused viisid selle maa tunnustamiseni mandrina, millel maakera on pidevalt külmunud. Aastas on ainult kaks aastaaega: suvi ja talv ning vähesed taime- ja loomaliigid on selles maailma osas äärmuslike temperatuuridega harjunud. Nende hulgas on peamiselt samblad ja samblikud, keiserpingviinid, hülged ja vaalalised.
8. Põhjapoolkeral ning ida- ja läänepoolkera vahelisel piiril asuv Euroopa on koos Aasiaga Euraasia mandriosa, kuigi Uurali mägedega eraldatuse tõttu peetakse seda traditsiooniliselt omaette mandriosaks. Praegu on selle territooriumil 46 riiki ja kaks iseseisvat riiki: Kosovo ja Transnistria. Kliima selles Maa osas on mõõdukas, kuigi Euroopa mägistel aladel on loomulikult palju madalam temperatuur ja kõige soojem on Vahemere lõunaosa. Kuigi see on üks väiksemaid kontinente, on selle rahvaarv maailmas suuruselt teine.
9. Austraalia on lõunapoolkeral asuv väikseim kontinent. Kaks kolmandikku mandrist on kõrb ning kliima on soe ja niiske. Maailma teistest piirkondadest kauguse tõttu võib Austraalias leida kõige rohkem endeemseid loomi, nagu koaalad, kukkurkängurud, kiivi lennuvõimetud linnud ja metsikud dingokoerad.
Loe edasi: Vähetuntud info ja huvitavad faktid maailmast