Maastik on mõiste, millega igaüks meist peab tegelema, kasutab seda väga sageli igapäevaselt ja defineerib sellega, mida me näeme või mis meile meeldib.
Kuid mitte kõik meist ei tea selle sõna päritolu ja mõistet. Seda mitmetähenduslikku terminit kasutavad teadlased, geograafid, bioloogid ja inimesed, kelle töö on seotud geoloogia ja ruumilise planeerimisega.
Kõige üldisemalt tähendab see looduslike ja inimtekkeliste tunnuste kogumit, mis eristavad konkreetset piirkonda. Võib öelda, et see on selle piirkonna tunnuste kogum. Paljude inimeste töö ja sajad uurimistööle kulutatud tunnid on toonud kaasa maastike jagunemise mitmeks põhitunnuseks.
Muidugi on iga kontinent ja isegi riik erinev, nii et te ei saa seda jaotust võtta liiga sõna-sõnalt, sest see üldistab paljusid tunnuseid, mis on kõikjal maailmas veidi erinevad.
Seega jagame maastikud looduslikeks ja kultuurilisteks. Loodusmaastikud on sellised, mida inimene ei ole seganud, seal on looduslikud liigid, mitte inimese poolt kohanenud ja kõik, mida näeme, on loodud ainult looduse poolt.
Mõnikord on seda inimene veidi korrigeerinud, kuid see ei sisalda inimese loodud ruumielemente.
Kultuurmaastik on täielikult inimese loodud. On taimi, mida seal looduslikult ei esine, reljeefi muudetakse ja kohandatakse konkreetsete eesmärkidega. Kultuurmaastike põhitüüpe on mitu.
Esimene on põllumajandusmaastik, antud juhul looduslikult kasvavad taimed, peamiselt puud, on asendunud põllu-, karjamaa- ja viljapuuaedadega. Teine maastik on tööstusmaastik, kus siin domineerivad tehased, kaevandused ja tehased.
Viimane maastik on meile hästi tuntud linnamaastik. Leiame seal kortermaju, pilvelõhkujaid, palju teid, kauplusi ja kaubanduskeskusi.
See maastik hõlmab kõiki suuremaid ja väiksemaid Poola linnu. Samuti eristame esmast maastikku, mis näitab taastumisvõimet ja bioloogiline tasakaal säilib ilma inimese sekkumiseta.
Seevastu laastatud maastikku iseloomustab väga tugev linnastumine, looduslike elementide puudumine ja väga suur degradatsioon. On ka kaevandamisjärgseid tegevusi, mida nimetatakse ka ekspluateerimisejärgseteks. Need on seotud kaevandamise nähtuste ja protsessidega ning elementidega, mis on selle tegevuse jäänused.
Need võivad olla näiteks mullahunnikud, avakaevanduste kraatrid, kaevandamise käigus väljapumbatud veega mahutid. Mõne aja pärast ja asjakohase inimese sekkumisega võivad need järk-järgult muutuda puhkealadeks ja moodustada maastiku uue elemendi.
Siiski on väga oluline, et iga ala oleks korralikult uuesti haritud. Parandus on kahjustatud alade taastamine nende algsel kujul või loodusväärtustele.
Maaparandust on kolme tüüpi: maa-, vee- või järveparandus. Maaparandus on protsess, mille ülesandeks on maapinnale tehno- ja loodusväärtuste taastamine.
Maa tehniline korrastamine seisneb maastiku õiges kujundamises, füüsikaliste omaduste parandamises, värske pinnasega saastunud kihi taastamises selle katmise teel ja kuivendamises.
Seevastu bioloogiline melioratsioon seisneb mulla karastamises ja kündmises, korralikus väetamises ja paksu huumusekihi moodustavate taimede sissetoomises.
Seda tüüpi tegevuste hulka kuulub ka metsastamine. Vee taastamine seevastu seisneb puhta vee juurdevoolu suurendamises, jõgede kleepumises ja trasside reguleerimises.
Vete algse funktsiooni taastamine hõlmab ka kalaliikide ja zooplanktoni asustamist. Põhjavee taastamine seisneb läbilaskva kihi puhastamises, saasteainete eraldamises spetsiaalsete tõketega, saasteainete heitkoguste vähendamises ja kasutusviisi muutmises.
Järvede taastamine on teine väga oluline protsess eutrofeerunud järvede veekvaliteedi parandamisel.
Selle protsessiga seotud meetodid hõlmavad sinivetikate kolooniate kõrvaldamist, reservuaari kogunenud orgaanilise aine eemaldamist, õhu varustamist põhjas oleva kihiga, mis suurendavad vee hapnikuga varustamist ja vähendavad fütoplanktoni kasvu.
Need protsessid hõlmavad ka biomanipulatsiooni ja mangimist. Freesimisel eemaldatakse spetsiaalsete seadmetega põhjas setted ning biomanipulatsiooniga tuuakse vette röövkalaliike, kes söövad planktonit söövaid kalapopulatsioone, mis takistab õitsemist ja parandab järve hapnikutingimusi.
Maastik ja keskkond on inimelu asendamatud elemendid. Taimed pole mitte ainult kena kaunistus, vaid ka kett ökosüsteemis. Pidagem seda meeles ja hoidkem keskkonda, et looduse tasakaal säiliks. Igasugune kõrvalekalle mõjutab kiiresti ka meie elu ja tervist.
Konkreetsete muudatusteta võib meie planeedi olukord kiiresti halveneda ja sellest tulenevalt ka selle elanike tervis ja elu. Just tänu taimedele saame puhta õhu, ilma milleta oleks elu maa peal võimatu.
Pidage meeles, sorteerige prügi, püüdke olla ökoloogiline ja õpetage teisi mitte kahjustama keskkonda. Kõik see võib mõjutada meie ja meie laste elukvaliteeti ning kahtlemata on see muutus paremuse poole.