Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Veenus on Maaga väga sarnane, kuid ka sellest väga erinev.
Kui Maal on Päikesesüsteemis midagi kaksiku taolist, siis Veenusel on.
Veenuse mass on ligikaudu 0,81 Maa oma. Selle suurus on umbes sama.
Selle raadius on 6052 km ja Maa 6378 km.
Kuna nende kaal ja suurus on nii võrreldavad, tähendab see, et neil on ligikaudu sama tihedus ja seega ka koostis.
Siiski on mõningaid erinevusi.
Veenuse pinnatemperatuur on peaaegu 482 ° C ja süsinikdioksiidi atmosfääri rõhk on 95 korda kõrgem kui Maa atmosfääri rõhk. Selle pilved on väävelhape. Veenuse pind on tühermaa.
Veenus on Päikesest teine planeet ja Kuu järel heledaim objekt öötaevas.
Nimetatud Rooma armastuse- ja ilujumalanna Veenuse järgi.
Veenusel pole kuud ega rõngaid.
Arvatakse, et Veenus koosneb kesksest raudsüdamikust, kivisest vahevööst ja silikaatkoorest.
Aasta Veenusel kestab 225 Maa päeva.
Veenuse pinnatemperatuur võib ulatuda 471 °C-ni.
Kuna Veenuse atmosfäär on nii tihe, mõjutab planeet tohutut kasvuhooneefekti, mis soojendab planeeti. Kuigi Veenus on Päikesele palju lähemal kui Maa, neelab see paksude pilvede tõttu vähem päikesevalgust.
Veenus pöörleb teistest planeetidest vastupidiselt
Kui Veenus pöörleb aeglaselt ümber oma telje iga 243 päeva järel, siis selle ülemine atmosfäär tiirleb ümber planeedi iga 4 päeva järel. Spekuleeritakse, et sellel "superrotatsioonil", nagu seda nimetatakse, on midagi pistmist Päikese põhjustatud termiliste loodetega, kuid lõplik põhjus pole teada.
Veenust tuntakse ka hommiku- ja õhtutähe nime all.
Veenus pöörleb enamiku teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas. See tähendab, et Veenus pöörleb Päikesele vastupidises suunas, seda nimetatakse ka retrograadseks. Võimalik põhjus võib olla mineviku kokkupõrge asteroidi või mõne muu objektiga, mille tõttu planeet muutis oma pöörlemisrada.
Venera 3 oli esimene inimese loodud kosmoselaev, mis maandus Veenusele 1966. aastal.
Kui keegi peaks planeeti külastama, ei näeks ta Päikest ega Maad tihedate pilvede tõttu, mis planeedi taevast alati katavad.
Esimesed tsivilisatsioonid pidasid Veenust kaheks erinevaks kehaks, mida kreeklased nimetasid fosforiks ja vespriks ning roomlased Luciferiks ja vespriks. Selle põhjuseks on asjaolu, et kui selle orbiit ümber päikese möödub Maast, muutub see nähtavast pärast päikeseloojangut enne päikesetõusu. Maiade astronoomid tegid Veenuse üksikasjalikke vaatlusi juba aastal 650 e.m.a.
Temperatuur Veenusel ei erine päeva- ja ööaja vahel palju. Selle põhjuseks on päikesetuulte aeglane liikumine kogu planeedi pinnal.
Selle kõrgeim mägi Maxwell Montes on tegelikult 8,8 km kõrge. Seda mäge võib võrrelda Maal asuva Mount Everestiga.
Miljardeid aastaid tagasi võis Veenuse kliima sarnaneda Maa omaga ja teadlased usuvad, et Veenusel oli kunagi palju vett või ookeane. Äärmusliku kasvuhooneefekti tekitatud kõrgete temperatuuride tõttu on see vesi aga pikka aega keenud ning planeedi pind on praegu elu toetamiseks liiga kuum ja ebasõbralik.
Veenus on meie päikesesüsteemi kuumim planeet.
Veenusel on väga nõrk magnetväli. See üllatas teadlasi, kes eeldasid, et Veenusel on Maa omaga sarnane magnetväli. Üks võimalik põhjus on see, et Veenusel puudub kindel sisemine tuum või et selle tuum ei jahtu.
Veenust on uurinud enam kui 40 kosmoselaeva.
Arvatakse, et Veenuse pinnavanus on umbes 300–400 miljonit aastat. Võrdluseks, Maa pind on umbes 100 miljonit aastat vana.
Veenusel on mäed, orud ja sadu vulkaane. Tegelikult on Veenusel rohkem vulkaane kui ühelgi teisel päikesesüsteemi planeedil. Paljud neist aga magavad.
Veenuse atmosfäärirõhk on 92 korda suurem kui Maa atmosfäärirõhk. See tähendab, et iga Veenuse atmosfääri sisenev väike asteroid purustatakse tohutu rõhu tõttu, mistõttu planeedil pole väikseid pinnakraatreid. See rõhk võrdub umbes 1000 km sügavusega Maa ookeanide all.
Veenusel ei ole ühtegi aastaaega piiratud telje kalde tõttu, mis on vaid 3 kraadi.
Veenus on ainus planeet Päikesesüsteemis, mis on saanud nime naisekuju järgi.
Temperatuuri kõikumine Veenusel on päeval ja öösel minimaalne planeedi aeglase pöörlemise tõttu.
Nagu Merkuuri puhul, suurenesid meie teadmised Veenusest märkimisväärselt 20. sajandi teisel poolel. Näiteks enne NASA ja Nõukogude Liidu juhitud mitut planeedi missiooni alates 1960. aastatest lootsid teadlased, et planeeti katvate väga tihedate pilvede all olevad tingimused võimaldavad elu.
Loe edasi: Huvitavaid fakte planeedi Veenuse kohta lastele