Eesti on üks Põhja-Euroopa riike, ametlikult tuntud Eesti Vabariigina. Seda ümbritseb tohutul hulgal vett ja see koosneb paljudest saartest ja mandriosast. Eesti on madalik, mis piirneb Läänemere, Läti ja Venemaaga. Üle kogu riigi on palju järvi, jõgesid ja metsi.
Muistsed eestlased elasid Läänemere kaldal tuhandeid aastaid. Nad on Euroopa mandri üks kauem elanud rahvaid. Nad jäid iseseisvaks kuni 1200. aastani, mil nad vallutasid paljud erinevad impeeriumid, sealhulgas Taani, Saksamaa, Rootsi ja Venemaa.
Uusajal oli Eesti sunnitud liituma Nõukogude Liiduga 1940. aastal. Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal saavutas Eesti vabaduse ja iseseisvuse. Eesti on Euroopa Liidu liige alates 2004. aastast.
Huvitavaid fakte Eesti kohta
Üldpind: 45 226 km2
Geograafilised koordinaadid: 59 00 N, 26 00 E.
Maailma piirkond või kontinent: Euroopa
Üldpiirkond: soine, madalik. Põhjas tasane, lõunas künklik
Madal geograafiline punkt: Läänemeri 0 m
Kõrgpunkt: Suur Munamagi 318 meetrit
Kliima: mereline, niiske, mõõdukad talved, jahedad suved
Suured linnad: TALLINN (pealinn) 399 000 (2009), Tartu
Valitsuse liik: parlamentaarne vabariik
Kõnekeeled: eesti keel (ametlik) 67,3%, vene keel 29,7%, muu 2,3%, teadmata 0,7% (2000. a rahvaloendus)
Religioonid: evangeelsed luterlased 13,6%, õigeusklikud 12,8%, muu kristlane (sh metodist, seitsmenda päeva adventist, roomakatoliiklane, nelipühilane) 1,4%, mitteseotud 34,1%, muud ja määratlemata 32%, mitte ühtegi 6, 1% (2000. aasta rahvaloendus).
Riigihümn või rahvalaul: Mu isamaa, mu onn ja tuba
Eesti keel on lähisugulane soome keelele, kuid ei meenuta teiste Balti vabariikide, Läti ja Leedu keeli ega vene keelt.
Umbes veerand elanikkonnast on venekeelse päritoluga.
Pealinn Tallinn on üks paremini säilinud keskaegseid linnu Euroopas, kus turism annab 15% Eesti SKTst. Majandust toidavad tehnika, toiduained, metallid, kemikaalid ja puittooted.
Läbi ajaloo on Eesti kööki mõjutanud ka paljud teised seda piirkonda valitsenud rahvad – taanlased, sakslased, rootslased, poolakad ja venelased. Traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad marineeritud angerjas ja hapukapsas sealihaga.
Balti riikidest põhjapoolseim Eesti taasiseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. See on peamiselt tasane riik Läänemere idarannikul, kus on palju järvi ja saari. Suur osa maast on haritud või metsastatud.
Kuulsad eestlased
- Carl Robert Jakobson- kirjanik, üks rahvusliku taaselustamise alusepanijaid Eestis
- Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti Mickiewicz, Eesti rahvuseepose- "Kalevipoeg" looja:
- Lennart Meri – kirjanik, filmitegija, diplomaat ja poliitik
- Johann Voldemar Jannsen- Eesti hümni looja
- Jaan Kross - kirjanik, kelle loomingut on tõlgitud vähemalt 20 keelde
- Jakob Hurt - Eesti luteri pastor,
- Carmen Kass - Eesti modell