Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Kõrguselt püstitatud 1131 m kõrgune Apolloni tempel (kreeka keeles Ναός Επικουρίου Απόλλωνος) Bassajis see on Peloponnesose kõige paremini säilinud iidne religioosne hoone.
Struktuur ehitati Lääne-Arkaadia viljatute mägede mahajäetud rajast kõrvale. Nimi Bassaj on tuletatud vanakreeka sõnast bassai tähendab kuru ja viitab otseselt ümbritsevale maastikule.
Apolloni templit peetakse Kreeka klassikalise arhitektuuri üheks olulisemaks näiteks. Võime kohata isegi hüüdnime Peloponnesose Parthenon. UNESCO hindas seda monumenti sisenedes 1986 peal Maailmapärandi nimekiri.
Ajalugu
Apollo Epikuriose pühamu asutajad olid Arkaadia linna elanikud Figaleiamille varemed on u 13 km templist. Nad tahtsid tänada oma eestkostjat, kes aitas spartalastelt territooriumi tagasi vallutada (7. sajand eKr). Hüüdnimi Epikurios (poolkaitsja) antud juhul mõeldud toetades sõdade raskustes. Arheoloogilise paiga alal on sisse ehitatud algse templi jäänused 7. sajand eKr ja ehitati järgmise kahe sajandi jooksul vähemalt kaks korda ümber.
Tänaseni säilinud hoone pärineb klassikalisest perioodist, mil elanikud kummardasid oma eestkostjat (sama hüüdnime all) kui toetada võitlust haiguse vastusest see oli tema jumalik sekkumine, mille nad omistasid linna kummitava surmava katku lüüasaamisele 429–427 e.m.a.
Tänutäheks püstitasid nad talle uue muljetavaldava templi. Vastavalt elavale v 2. sajand pKr geograaf Pausanias see ehitati arhitekti projekti järgi Iktinos aastatel 420-400 eKr
Hoonet kasutati ka hellenismi ja rooma perioodil, misjärel see maha jäeti ja lagunes aeglaselt.
Arhitektuur
Kuigi Apolloni tempel pärineb klassikalisest perioodist, on sellel mitmeid arhailisi jooni, samuti võime sealt leida Arkaadia traditsioonilisele sakraalarhitektuurile omaseid atribuute.
Hoone ehitati peale dooria peripterose plaan suurusega 6 x 15 sammast (samas kui tolle aja "standard" oli suhe 6 kuni 13) ja püstitati spetsiaalselt ettevalmistatud kiviterrassile. Ebatavaline on ka orienteerumine piki põhja-lõuna telge. See oli Kreeka religioosses arhitektuuris haruldane, kuid pidi olema seotud kohalike traditsioonidega, kuna ka paljud teised Arkaadia templid ei järgi üldtunnustatud ida-lääne orientatsiooni.
Selle ainulaadsusest annab tunnistust ka asjaolu, et kõik need olid selles olemas kolm Kreeka arhitektuuritellimust: dooria, joonia ja korintose. Niikuinii on teadaolevatest hoonetest esimene (vanim), mis kasutas neist viimast.
Peamiseks ehitusmaterjaliks oli hall kohalik lubjakivi. Marmorit kasutati ainult osades katuses, sisekambris asuvates peades ja nikerdatud metoopides (friisi kaunistavad bareljeefid).
Asutuse kõige dekoratiivsem element oli Joonia friis kaunistavad sisemist rakku ilmselt tehtud Pajonius Mendest (kuulsa Nike of Olympia marmorkuju looja). See oli u 23 m ja koosnes 23 metop. Kaksteist neist olid väljamõeldud sõjad kreeklaste ja amatsoonide vahel (amazonomahhia)ülejäänud keskendusid kokkupõrgetele lapiitidega kentaurid (centauromachia).
Apolloni tempel täna
Bassaji templit tabas Ateena akropoliga sarnane saatus. Alguses XIX sajandil seda uurisid välismaa arheoloogid, kes viisid oma kodumaale (või lihtsalt müüsid maha) kõige väärtuslikumad arhitektuursed kaunistused. Eelkirjeldatud metoope (koos Akropolise marmoriga) näeme täna Londonis Briti muuseumis.
Teadlaste jäetud märkmetest teame, et rakk leiti seest vanim Korintose lõhkepea. Kahjuks see varastati ja läks kaduma.
Algse hooneni on säilinud heas korras kelder ja suur osa sammaskäigust. Mägede karmide ilmastikutingimuste tõttu kaeti monument spetsiaalse membraaniga. Sambad omakorda kinnitati ja tugevdati tugede ja metallvarrastega.
Vaatamisväärsused
Apollo tempel on avalikkusele avatud. Siiski peame arvestama et kaitsemembraani tõttu ei saa me seda täies hiilguses näha. Monumentaalsesse "telki" saame aga siseneda ja vaadata seda mõlemast äärmisest küljest ja osaliselt ka külgedelt.
Meil on vaja ainult u 15 minutit. Templi ümber on väikesed pühamu naaberhoonete jäänused.
Teavet sissepääsuhindade ning lahtiolekuaegade ja -aegade kohta leiate Kreeka kultuuriministeeriumi ametlikult veebisaidilt. (Tähelepanu! Mõnikord on selle lehe värskendused veidi libedad.)
Sõida
Parkla asub kohe tee nr 76 kõrval. Koordinaadid: 37.429773, 21.900955.
Parkimiskohta on vähem kui 200 m templist ja tee viib veidi ülesmäge. Vihmase ilma korral tasub omada korralikke jalanõusid, et mitte libiseda.
Monument asub mägedes, seega võib ligipääs, olenevalt ilmastikuoludest ja kust me pärit olla, meie jaoks pisut raskendatud. Käisime muu hulgas läbi hooldamata kruusatee fragmendi ja läbi asulate, kus on vaid üks sõiduk, ning mingil hetkel blokeeris teekonna pikaks hetkeks … kitsekari. Need on aga Peloponnesose üksildaste nurkade mäe külastamise juurde kuuluvad vaatamisväärsused.
Kindlasti tasub aga päeva planeerida nii, et ei peaks pärast pimedat tagasi tulema.