Porto Venere (plaadiga kohtume sagedamini Portovenere) on võluv linn, mis asub ümbritseva poolsaare lõpus Spezia laht (mõnikord nimetatakse seda ka Poeetide laht) lääneküljel.
Porto Venere paistab silma oma asukoha ja mitmete tähelepanuväärsete vaatamisväärsuste poolest. Sõna otseses mõttes kaldast veidi eemal on kolmest saarest koosnev saarestik. Suurim neist, Palmariasee on kindlasti suurem kui kogu ajalooline vanalinn! Ligipääsu Porto Venere läänest kaitseb kõrge mägi ja ajalooline St. Peeter püstitati kaljule, mis on ülespoole roniva neeme ots. Muide, sellel neemel on väga iseloomulik kuju, mis õigest vaatenurgast (nt Doria lossi terrassidelt) vaadates võib meenutada lamavat draakonit või dinosaurust.
IN 1997. aastal Porto Venere koos külgneva saarte saarestiku ja rahvuspargiga Cinque Terre olid peale kirjutatud UNESCO maailmapärandi nimistu. Paljud Cinque Terresse suunduvad turistid tulevad ka Porto Veneresse tänu otseühendusele parvlaevaga.
Rooma kalurikülast populaarseks turismisihtkohaks
Esimesed kirjalikud teated Rooma kaluriküla Portus Venerise kohta on pärit 2. sajand pKr. Siiski on väga tõenäoline, et sellel saidil võis juba aastal asuda väike küla 1. sajand eKr Ajaloolased oletavad ka, et piirkond võis olla asustatud iidsete Liguuria rahvaste poolt isegi mitu sajandit varem. Roomlased ehitasid peamiselt neeme tänapäeva linna lõunaossa. Kahjuks pole nendest aegadest nähtavaid jälgi tänaseni säilinud.
Siinkohal tasub mainida, et linna praegune nimi pärineb Rooma ajast. Nimi Porto Venere (ladina keeles Portus Veneris, poola Port Venus) tuleb otse tuletada jumalanna Veenuse tempel (ladina Veneris)mis seisis Püha kiriku kohas. Peeter.
Tänu oma strateegilisele positsioonile oli Porto Venere pärast Rooma impeeriumi langemist kogu aeg Liguuria rannikut domineerivate jõudude orbiidis. Bütsantsi impeerium muutis endisest kalurikülast isegi piirkonna üheks olulisemaks mereväebaasiks, kuid selle elutee lõppes bütsantslaste valitsemisega neis vetes. Varakristlikust perioodist (6. sajand), killud St. Peeter ja seda ümbritsevad kaitsekindlustused.
IN 1113 linn läks Genova Vabariigi kätte. Kohe peale seda ehitati nn uus linn, mida nüüd peetakse ajalooliseks keskuseks. IN XII sajand St. Märgiti maha Wawrzyńca tänav ja uus kaitsemüür, mille piiridesse jäid vanad ja uued linnaosad. Juurdepääsu Porto Veneresse kaitses kõrgele künkale ehitatud kindlus.
Järgnevad sajandid Porto Veneres olid tihedalt seotud piirkonna geopoliitilise olukorraga. Linn sai võitluste ajal mitu korda kannatada ning anti mitu korda järjestikuste dünastiate ja võimude kätte.
Lõpust XIX sajandil Porto Venere hakkas oma iseloomu muutma. Peamiselt kalapüügiga tegelevast sadamalinnast hakkas kujunema populaarne turismikeskus. See Itaalia piirkond meeldis eriti kunstnikele ja Briti aristokraatiale. Üks kuulsamaid patsiente oli näitekirjanik Lord Byron (George Gordon Byron)kes veetis mitu aastat oma elust Itaalias. Itaalia pinnal viibides kirjutas ta luuletuse Don Juan.
Porto Venere külastamine – turismiobjektid ja mälestusmärgid
Porto Venere on tüüpiline Itaalia mereäärne linn, mis me kõnnime mööda ja risti maksimaalselt 2 tunniga. Tähtsamad mälestised on kaks katoliku kirikut (Peatri kirik linna vanemas osas ja Püha Laurentsiuse kirik uuemas osas) ja endine Doria loss. Isegi kui tahame neid kõiki külastada, piisab nende külastamiseks vähem kui poolest päevast.
Mõned turistid võivad lisaks planeerida reisi Palmaria saarele, kus veedame sõltuvalt valitud jalutusmarsruudist ca. 2 kuni 4 tundi. Sel juhul võib Porto Venere külastus kergesti venida terveks päevaks.
Kui tahad Porto Venere igasse nurka kiigata, peab arvestama ülesmäge mineku vajadusega, sest kõige olulisemad mälestised asuvad küngaste või küngaste peal.
Via Giovanni Capellini – linna peamine promenaad
Poleks enam moonutav öelda, et Porto Venere ajalooline keskus koosneb ühest pikast tänavast Giovanni Capellini kaudu. See promenaad viib ajaloolisest linnaväravast neeme jalamile, mille lõpus seisab Püha kiriku kirik. Peeter.
Via Giovanni Capellinit iseloomustavad värvilised fassaadid, pubid ja mitmed käsitööpoed. Siit ostame muuhulgas kohalike kunstnike kunstiteosed või värske Genova pesto, mida müüakse erineva mahutavusega purkides. Ambitsioonikamate toodete kõrval valitsevad aga mitte liiga originaalsed suveniirid, mida on täna saadaval igas Euroopa turisminurgas. Teistel lossimäele viivatel tänavatel poode ja söögikohti ei leia.
Linna viiv peavärav ehitati arvatavasti teisel poolel XII sajandkuigi tähelepanelikumad turistid võivad silti märgata "Colonia Januensis 1113" otse ukse kohal. See aga ei viita ehituse lõpetamisele, vaid viitab otseselt aastale, mil Porto Venere oli võimsa (tol ajal) Genova vabariigi tiibade all. Väravas (väljastpoolt) on raiutud kivi, mille alguses on dateeritud ava XVII sajand. Selle silmapaistmatu tööriista abil kaaluti kaupmeeste ja kaupmeeste poolt linna toodud tooteid.
Kindlustuste lahutamatuks osaks on kõrval asuv muljetavaldav kaitsetorn (Torre Capitolare), mis püstitati teisel poolel. XII sajand.
St. Lawrence (omanik Chiesa di San Lorenzo)
Pärast seda alguses XII sajand Porto Venere sattus Genova vabariigi kätte, otsustati ehitada uus muljetavaldav kirik. Asukoha valik langes ühele künkale, kus Rooma ajal oli tõenäoliselt Jupiterile pühendatud tempel.
Genovalased valisid uue templi kaitsepühakuks St. Lawrence (omanik San Lorenzo). Valik polnud juhuslik, Rooma märter on ju ka Genova katedraali valvur. Võib arvata, et uue templi ehitusega ei säästetud, millest lisaks töötempole annab tunnistust ka asjaolu, et kiriku pühitses sisse paavst ise. Innocentius II juba sees 1130. Kahjuks pole romaani stiilis kirik oma algsel kujul tänaseni säilinud. Esimesena sisse XIV sajand tuli põletas ta ära ja v 1494 selle hävitasid linna tunginud Aragoonia väed.
aastal ehitati hoone ümber XVI sajandil muljetavaldavamas stiilis. Rekonstrueerimise käigus lisati näiteks endise romaani stiilis kellatorni asemele massiivne kuppel.
Külastades kirikut St. Wawrzyniec, näeme mitmeid kunstiteoseid, sealhulgas maal puule ristilöömise stseeniga või XVI sajandil polüptühhon koos St. Marcin. Enne templisse sisenemist tasub tähelepanu pöörata Püha Lawrence'i märtrisurma kujutavale skulptuurile, mis asetati keskportaali kohal olevasse teleskoobi.
St. Lawrence'i kutsutakse ka kohalike seas Valge Jumalaema pühamu (omanik Santuario della Madonna Bianca)mis viitab maalile Neitsi Maarja keskel. Vastavalt kohalikule traditsioonile lõpus XIV sajand Üks elanikest seisis maali ees ja palus Jumalaema abi katkust ülesaamiseks. Palve kohene vastus oli maali värvide "valgustamine" ja katku likvideerimise pikaajaline mõju. Pärast seda sündmust viidi maal üle St. Lawrence, kus see asub tänapäevani.
Kirikuesiselt platsilt avaneb mõnus vaade ümbruskonnale.
Doriówi loss
Sellele, mis kõrgub linna kohal Doriówi loss (omanik: Castello Doria) saame tulla mitmel viisil. Soovitame alustada otse Püha kiriku esiselt platsilt. Wawrzyńca, kust mõne hetke pärast jõuame otse lossi alla ulatuvale terrassile. Kohale jõudes võivad esile kerkida kaitsetornide või bastionidena mõjuvad hoonete varemed. Kuigi mingil hetkel täitsid need kaitsefunktsiooni, ehitati need veskiteks. Kahju, et nende ülemine osa pole säilinud.
Doria lossi ehitasid genovalased teisel poolel XII sajand ja kahtlemata on see Liguuria selles osas üks muljetavaldavamaid sõjalisi struktuure. Tänapäeva kindluse viisnurkset kuju on mõjutanud mitmed ajavahemikul tehtud muudatused XV kuni XVII sajandil.
Pärast pileti ostmist saame külastada tohutut lossi 5€. (2022. aasta mai seisuga) Kahjuks peame pettuma neile lugejatele, kes loodavad külastada rikkalikult kaunistatud lossikambreid. Külastuse käigus näeme vaid ühte (tühja) saali (sh Ipostila saal), mida iseloomustavad massiivne ristvõlv ja tugisambad. Omal käel lossi külastades pääseme ühele paljudest terrassidest või vaatepunktidest, kust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale.
Isegi kui me ei plaani piletit osta ja lossialasse siseneda, kindlasti tasub siseneda eelmainitud terrassidele, mis asuvad linnuse jalamil. Sealt leiate pingid ja meeldiva vaate ümbruskonnale (eriti Peetri kirikule) ja Palmaria saarele.
Värvikas sadamaala ja rand
Porto Venere kõige ikoonilisem osa on veepiir, mis on ääristatud värviliste ja omavahel ühendatud hoonetega. Jahisadam ise on aga suhteliselt väike ja selle läbime vaid mõne hetkega. Sadamaosa ühendavad Via Giovanni Capelliniga kitsad käigud, mis aga nõuavad suurel hulgal trepist üles ronimist.
Kui soovite värvilistest fassaadidest head pilti saada, võite minna Dondero muulile või sadama põhjaküljel asuvale terrassile (koordinaadid: 44.051473, 9.836219).
Porto Venerest leiate ka väikese kiviklibulise ranna (koordinaadid: 44.051668, 9.835310).
St. Peeter
Kui me kunagi tuleksime ideele koostada kõige maalilisema asukohaga katoliku templite nimekiri, St. Peter (omanik Chiesa di San Pietro) kahtlemata võtaks ta sellel kõrge koha. Hoone püstitati kivineeme päris otsas paikneva kalju servale ning kirik ise näeb eemalt rohkem välja nagu kindlustatud kindlus kui palvekoht.
Tempel on kahe hoone kena liitmine: vanem on ümmargune, tõenäoliselt ümber VI sajand aastatel ehitatud romaani ja uuemas stiilis 1256-1277 juba gooti stiilis. Algselt pidi uus tempel vana täielikult välja vahetama, kuid lõpuks otsustati kujundust muuta ja ühendada mõlemad hooned üheks tervikuks.
Kiriku interjöör on Liguuria gootika tüüpiline näide. Massiivsed must-valgete triipudega kaunistatud sambad ja toores interjöör võimaldavad meil sisemuses tunda, nagu oleksime ligi kaheksa sajandit ajas tagasi liikunud.
Romaani stiilis lodža koos 9. sajand vaatega rannikule. Siinkohal tasub mainida, et kirikuhoone pakub veel kahte suurepärast vaatepunkti. Esimene neist on lodža katusel ja sinna pääseb kiriku sissepääsu juures asuvat treppi kasutades. Järgmise punkti sissepääsu ehk väikese merevaatega terrassi leiab kirikust endast - presbüteri parempoolsest osast.
Byroni koobas
Püha kiriku juurde viivate treppide ees. Peterburi on meeldivad venitused Lazzaro Spallanzani väljak (omanik Piazza Lazzaro Spallanzani). Väljak, nagu peaaegu kogu Porto Venere vanim osa, on endiselt ümbritsetud kaitsemüüridega. Mõned kindlustusfragmendid on isegi dateeritud 6. sajand.
Müüri lääneosast leiame käigu, mis viib läbi kaljude kulgevale marsruudile, kust on võimalik näha ümbritsevaid kaljusid ja heita pilk Byroni koobas. Lord Byron oli üks linna suurimaid suursaadikuid, nii et tema valimine selle populaarse koopa patrooniks ei tohiks olla üllatus.
Palmaria, Tino ja Tinetto – Porto Venere lähedal asuv saarte saarestik
Otse Porto Venere ääres asub kolmest saarest koosnev saarestik. Suurim neist on Palmaria (peaaegu 2 k㎡ suurune ala), kus on mitmed turistidele ligipääsmatud ajaloolised hooned. (2022. aasta mai seisuga) Kogu saar on rahvuspargi staatuses (omanik Parco Naturale Regionale di Porto Venere) ja võib kiidelda mitmekesise taimestikuga.
Palmaria saar sõidab päeva jooksul regulaarselt, hinna sees on ka veebussid 5€ tagasisõiduks. (2022. aasta mai seisuga). Täpsemat infot sõiduplaani kohta saab sadamas asuvast piletimüügipunktist või linna ajaloolise värava juures väljakul asuvast turismiinfopunktist.
Saarel on kaks põhilist matkarada - lühem on u 60-90 minutit ja enam-vähem kauem kolm tundi. Saar on üsna järsk ja marsruudid nõuavad meilt veidi vaeva.
Ülejäänud kaks väiksemat saart, Tino ja Tinettokülastada pole võimalik. Kui me siiski tahaksime kõiki kolme veetasemelt näha, siis saame teha vähem kui tunnise laevareisi ümber saarestiku. Kruiisi ajal jõuame muuhulgas ka grottidesse ja purjetame ümber iga saare.
Pühadehooajal väljuvad saarestiku kruiisid iga päev kell 12.00 ja 15.00. Hind 12 €. (2022. aasta mai seisuga)
Kuidas saada Porto Venere?
Kahjuks pole Porto Venere pääsemine just kõige lihtsam. Suurim logistiline probleem on see, et erinevalt Cinque Terre linnadest puudub rongiliiklus.
Suvehooajal on mugavaim viis Porto Veneresse jõudmiseks kasutada parvlaevaühendust La Spezia - Porto Venere - Cinque Terre. Kahjuks on see variant ka kõige kallim. Piiramatu päevapilet Porto Venere ja Cinque Terre linnade vahel maksab nii palju kui võimalik 35€. (2022. aasta mai seisuga) Üheotsapiletid on odavamad, kuid siiski mitte eelarvelised. Ühesuunaline kruiis Porto Venerest Riomaggioresse on kulukas 14€. (2022. aasta mai seisuga)
Selle transpordiviisi eeliseks on kindlasti vaated.Meie arvates tasub jahisadamasse tulla veidi varem, et võtta oma koht järjekorras ja istuda ülemises osas laevale (ärge unustage istet võtta näoga rannikule).
Porto Veneresse pääseme ka kohaliku bussiga veidi üle kolme kilomeetri kaugusel asuvast La Spezia linnast. Nende kahe linna vahel on bussiühendus aastaringselt rida P. Peaksime pileti ühest kioskist ostma. Tähelepanu! Tegemist on tavalise linnaliinibussiga, millega sõidavad paljud kohalikud kuskil marsruudil maha ja mida saab ääreni täis toppida. Pileti maksumus on 2,50 € (2022 mai seisuga).
Riomaggiore’st Portovenere’sse on võimalik ka jalutada, kuid see on väga nõudlik jalutuskäikmis võib meid isegi viia 6 tundi. Kuigi oleme näinud igas vanuses inimesi, kes on selle läbi teinud, soovitame seda jalutuskäiku mitte teha turistidele, kes pole oma füüsilises vormis kindlad. Eriti ebamugav on esialgne tõus Riomaggiore'i lähedal ja Porto Venere mäest allaminek (marsruut lõpeb Doria lossi tagaosas).
