Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Pearanna idaküljel Baseli turg (Marktplatz) hoone tõuseb raekoda (saksa: Rathaus), mida eristab eemalt punakas fassaad, kõrge torn ja värviliste plaatidega kaetud katus.
Suuremat osa raekoja fassaadist (nii turuplatsist kui ka sisehoovist) iseloomustavad mitmesugused seinamaalingud, milles domineerivad kaks motiivi: Baseli ühinemine Šveitsi Konföderatsiooniga ja klassitsistlikud vooruste allegooriad, mis on vajalikud teenistuse (sh õigluse) teostamiseks.
Esmapilgul on raske aimata, et raekoja tänane välimus on pöördel tehtud ümberehituse tulemus. XIX ja XX sajand. Seda kõike tänu neogooti stiilile ja homogeensetele seinamaalingutele.
Praegu toimuvad raekojas Baseli kantoni parlamendi ja valitsuse koosolekud.
Ajalugu
Alates XI alguseni XVI sajandil Basel oli osa piiskoplikust vürstiriigist egiidi all Püha Rooma impeerium. Piiskop oli ametis kl Katedraali mägi (saksa Münsterhügel), mitte kaugel katedraal (saksa: Münster). Kuigi teoreetiliselt oli piiskopil täielik võim, ei käinud see sageli käsikäes eelarve haldamise oskusega. Seda kasutasid tähtsamad linlased ja gildide liikmed, kes piiskopi finantseerimisega saavutasid üha suurema iseseisvuse.
Linnavõimud ja gildide esindajad kohtusid peaväljakule (Marktplatz) ehitatud hoones (mõnikord kutsuti seda ka Vanaks Raekojaks). Sellest ajast peale on turg olnud üks Baseli tipphetki XIII sajand ja seal oli viljaturg. aastal toimunud traagilises maavärinas hävis hoone 18. oktoober 1356. Kohe raekoda ümber ei ehitatud, vaid nn Lordide paleemis asus tänase sisehoovi idaküljel.
IN 1501 Basel on liitunud Šveitsi Konföderatsioon (tänapäeval tuntud kui Vana Šveitsi Konföderatsioon) ja sai iseseisvaks kantoniks. See oli hetk, mil piiskop kaotas suurema osa oma õigustest ja uus linnavõim hakkas mõtlema, kuidas oma iseseisvust tähistada. Kuni piiskop säilitas Baseli üle vähe mõju 1528aastal, kui ta reformatsiooni ajal linnast pagendati. Ilmselt sisse 1503 kantoni võimud otsustasid ehitada uue raekoja, mis pidi selgelt näitama kiriku poolt, kus praegu asub kõige olulisem võimukeskus. Ehitus algas aasta hiljem ja kestis kuni 1514. Sel ajal ehitati hoone vanim tänapäevani eksisteeriv osa - kolme mängusaaliga hoone, kust avaneb vaade väljakule.
Aastate pärast 1606 -1608 Lisati esihoone vasakpoolne osa, mis näeb välja nagu algse hoone lahutamatu osa. Ehitustöödel kasutati hilisgooti elemente ja kaunistusi. See polnud nii lihtne, sest laienemise ajal domineeris arhitektuuris juba renessansi stiil.
Hoone esiosa on sellisel kujul lõpuni säilinud XIX sajandilaastal, kui linnavõimud otsustasid turuplatsi juurdeehitust ära kasutades ehitada raekoja ümber neogooti ja neorenessansi stiilis. Täna seda märgata ei saa, küll aga raekojahoonet enne selle lõppu 19. sajand ta seisis seal, kus turuplats lõppes. Aastate pärast 1899-1901 keskaegsele ehitisele lisati paremale küljele kõrge torn ja vasakule poole hoone fragment. Mõlemat uut osa on lihtne ära tunda, kuna need on eelmisest disainist palju kõrgemad.
Raekoja esises osas oli suhteliselt väike nõupidamisteruum linnavõimu tähtsamate liikmete jaoks ning peakoosoleku saal asus maja tagaosas. Mõlemad osad olid eraldatud sisehooviga. Suur Assamblee (Ger. Grossratssaal) asutati nn Lordide palees 1521. aastal laiendati Lordide paleed 1535-1536. Lisatud osast on fragment säilinud tänapäevani. Grossratsaali interjööri kaunistavad üle pika aja linnaelaniku teosed Hans Holbein noorem. Kahjuks pole need maalid tänaseni säilinud.
Originaalist Kuueteistkümnes sajand koosolekuruumis pole midagi säilinud. Esimene suurem moderniseerimine toimus esimesel poolel XIX sajandilja sisse 1901 algas neli aastat kestnud ümberehitus, mille käigus loodi nullist uus juugendstiilis struktuur.
Esifassaad ja torn
Hoone punane fassaad püüab kohe pilku värviliste maalingute ja kaunistustega. Raekoja vanima osa keskel (keskse arkaadi kohal) on uhkelt paistav nelja figuuriga kell. Vasakul seisab katedraali rajaja ja linna patroon Henry II (tänapäeval kutsutakse pühakuks). Paremal näeme tema naist Cunegonde. Keskel võime jälgida huvitavat kuju - see on mõõga ja krooniga naine. Raekoja ehitamise ajal esindas see näitaja Maarja lapsega. Neitsikultus oli aga üks sümboleid, millega reformatsioon kõige enam võitles. Linnavõimud leidsid võimaluse – eemaldasid lapse kuju ja pistsid Maarjale mõõga. Tänu sellele lahendusele õnnestus säilitada ajalooline skulptuur ja samal ajal rahustada usureformaatoreid. Figuurid domineerivad kolme figuuri üle Kuueteistkümnes sajand Šveitsi rüütel. Juurdepääsu sisehoovi kaitseb autentne väravaga terasvärav 1611.
Tänapäeval on Baseli turuväljakut raske ette kujutada ilma iseloomuliku kõrge tornita, kuid pärast rekonstrueerimisplaanide tutvustamist tekitas see märkimisväärset poleemikat. Lõplik otsus kõrghoone lisamiseks tehti rahvahääletusel. Esimesel korrusel on rõdu, kus on näha Baseli Šveitsi Konföderatsiooniga liitumise aasta (1501), ehituse valmimise aasta (1901) ja lause "Hie Schweiz Grund und Boden", mille võime tõlkida kui "siin". Šveitsi maa algab". Kohalike andmete kohaselt kuulsid seda lauset konföderatsiooni käskjalad juba enne linnamüüride ületamist.
Rõdu ennast võib pidada üheks olulisemaks kohaks tänapäeva Baselis. Igal tähtsal üritusel räägib linna (ja mitte ainult) esindaja sealt kogudusele. Üks inimene, keda sageli rõdul nähti, on Baselis sündinud tennisist Roger Federer.
Torni lõunakülg on kaunistatud figuuriga Hans Bära (Baera). Teiste linnade elanike nimi ja perekonnanimi ilmselt palju ei ütle, kuid baseli elanike jaoks on see sümboolne kujund. Bär oli bürger ja linna kaupmeeste gildi liige, kes vastutas lahingute ajal pealipu eest. Bär hukkus lahingus prantslastega kl Marignano sisse 1515, kuid raskelt haavatuna, oli tal veel aega lipp vardast lahti võtta ja ühele oma liitlasele üle anda. Šveitslased kaotasid lahingu, kuid lipp jäi ellu. Baseli tähtsamates kirikutes peeti lahkunute mälestusmissasid ning Bärist endast sai üks linna sümboolseid kangelasi.
Sisehoov
Pärast läbisõitu Kuueteistkümnes sajand läbi mängusaalide jõuame sisehoovi, mille seinu kaunistavad erinevad maalid aastast Kuueteistkümnes ja seitsmeteistkümnes sajand. Enamik neist viitab võimu teostamisel vajalikele voorustele, kuid on ka Baseli kantoni Šveitsi Konföderatsiooniga liitumisega seotud motiive.
Maalide hulgas pole kohta usulistel motiividel, välja arvatud üks asi - Viimane kohtuotsusmis asub esimesel korrusel kohe peale sisetrepi sisenemist. Miks just see maal seinale pandi, on raske öelda. Linnahalli giidi sõnul võib vastuseks olla üks alumises paremas nurgas olev kuju (põrgusügavustes teiste patuste seas kannatav), kes kannab mütsi, mis näeb välja nagu… katoliku paavst!
Sisehoovi sisenedes torkab kohe pilku kõrge ja värviline kujutamine Rooma. See Lucius Munatius Plankus (ladina keeles Lucius Munatius Plancus), koloonia asutaja Augusta Rauric ning Julius Caesari ja Octavian Augustuse ohvitser ja nõunik. Augusta Raurica ehitati natuke praegusest Baseli kesklinnast ja rohkema ajaga saame külastada selle Rooma linna jäänuseid (sh teatri varemed, amfiteater, templite alused ja mõned killud vanadest linnamüüridest). Imposantne kuju St. 1580 Baseli võimudele annetatud skulptor Hans Michelsoovides teda tänada linnaõiguste andmise eest.
Sissepääs sisehoovi on publikule avatud ja võimalik ka pärast tööaega.
Raekoja esine - väiksemad koosolekuruumid
Raekoja vanimas osas, otse mängusaalide kohal, asub väiksem koosolekuruum, kuhu pääseb rikkalikult kaunistatud eeskojast. Üleminekuruumi sisenedes märkad koheselt puitpaneelid seintel ja laes ning massiivset lauda ja renessansiaegset ust. Koosolekuruumi viival uksel näeme Baseli vappi kandvaid basiilikuid.
Koosolekuruumi ilmestavad puitdekoratsioonid seintel ja laes, freskod ning kantonite vappidega vitraažaknad. Vappide kõrval on näha iseloomulik kahepäine must kotkas, mis oli Püha Rooma impeeriumi sümbol. Vaatamata suurele iseseisvusele Šveitsi Konföderatsioonis olid kantonid endiselt impeeriumi vasallid. Väärib märkimist, et välja arvatud moodne laud, on kõik selles ruumis originaalne.
Eeskoja lõunaküljel olev uks viib alguses kasutusse võetud torni ruumi Kahekümnendast sajandist. Just siin asub väljapääs rõdule, kus olulised isiksused pärast õnnestumisi ennast näitavad. Ruumi seinu kaunistavad maalid, mis kujutavad erinevaid Baseli panoraame. Mõnda neist on raske ära tunda turistidel, kes linna topograafiat ei tunne.
Raekoja suur saal (saksa Grossratssaals) - raekoja tagumine osa
Peasaalis, nn Suur raekoda (Grossratssaals), asub kompleksi tagaosas. Aktuaari peasissepääsuuks on kohe pärast sisetrepi sisenemist esimesele korrusele. Möödume peasaali sissepääsu eest garderoobist. See raekoja osa võeti kasutusele pärast alguses toimunud suurt ümberehitust Kahekümnendast sajandist.
Aktuaari arhitektuur on moodsa Art Deco stiili mudelkombinatsioon neogooti ja neorenessansi kaunistustega. Seinu kaunistavad majesteetlikud maalid, mis kujutavad olulisi sündmusi linna ajaloos, sh. seotud Šveitsi Konföderatsiooniga liitumise või teaduse ja kaubanduse arenguga. Üks stseen näitab Baseli ülikooli taasavamist (mis pärineb 15. sajandi teisest poolest), mis suleti umbes kümnendiks katoliku õppejõudude protestide tõttu. Tegelaste seas näeme muuhulgas Erasmus Rotterdamist.
Aktuaali kohale on püstitatud väike stend, kus saavad istuda menetlusest huvitatud elanikud.
Raekoja külastamine (uuendatud oktoober 2022)
Ainus võimalus raekoja külastamiseks on minna giidiga ekskursioonile, mille käigus näeme: kaks tuba maja vanimas osas, üks tuba tornis alguses. Kahekümnendast sajandist ja eelmise sajandi algusest pärit Suur Aula (Grossratssaals). Ringkäigul saame palju teada linna ajaloost või raekoja arhitektuurist.
Ingliskeelne ringreis toimub aastal Laupäeviti kell 16.30. Ametliku info kohaselt tuur kestab Kolmkümmend minutitaga meie reis (september 2022) oli ca 50 minutit. Saksakeelsed ringreisid toimuvad esmaspäeviti (aprillist oktoobrini kell 17.30 ja 18.30), neljapäeviti (aastaringselt 17.30 ja 18.30) ja laupäeviti (aastaringselt kell 15.30) .
Ringkäigu alguses juhatab giid rühma turuplatsile ning kirjeldab esifassaadi ning tutvustab linna ja raekoja ajalugu. Seejärel siseneme sisehoovi, et seejärel läbida kompleksi esiküljel olevad ruumid. Lõpuks siseneme peasaali.
Pileteid saame osta: turismiinfopunktist, ametlikult veebisaidilt ja giidilt. Tähelepanu! Kohtade arv on piiratud 20 inimesega!
Sissepääsutasu on 5 CHF. Kuni 16-aastased lapsed (eestkostja saatel) osalevad retkel tasuta. Ekskursioon algab raekoja sisehoovist.
