peal olemine Leedu peab külastama Kaunas. Ja see ei ole sellepärast, et see on teine rahvaarvu poolest Leedu linn, aga eelkõige oma kauni asukoha, arhitektuurimälestiste ja ajaloo tõttu. Just siia, sõdadevahelisel perioodil, mil Vilnius oli poolakate käes, viidi ajutiselt üle Leedu pealinn. Linna rikkaliku ajaloo jälgi kohtame igal sammul. Siit leiame hulgaliselt vaatamisväärseid ajaloolisi ehitisi erinevatest perioodidest, näiteks Saksa rüütliaegu meenutava lossi, 15. sajandist pärit gooti stiilis üürimaja, nn. Perkuni maja, Vanalinn koos raekojaga ja arvukalt religioosseid ehitisi. Kuulus jalutuskäik Aleja Wolności ja kaunid vanalinna tänavad jäävad kindlasti meelde. Samuti ei saa me unustada, et ta oli selle linnaga seotud Adam Mickiewicz. Kaunast külastades tasub broneerida aeg, et tutvuda linna äärelinnadega, kus need asuvad Kaunase kindlustuste jäänused, hävitamise ohvreid mälestav monument ja IX kindluse muuseum - Kauno IX Fortos Muziejus.
Allpool on toodud alternatiivne loend mida peate Kaunases olles tegema ja nägema.
Teil ei ole veel Kaunases majutust? Vaadake kehtivaid pakkumisi ja tutvustusi Booking.com-i veebisaidil (vaatamiseks klõpsake siin!)reklaamJalutuskäik Turuplatsil ja vanalinnas
Kaunase vanalinn on paik, mis koondab enamuse 16. sajandist pärit ajaloolisi hooneid. Keskuseks on keskaegsetele linnadele omane traditsiooniline turuväljak. Seda ümbritsevad neljast küljest majade fassaadid, nii et saate tunda vana, ajaloolise ja traditsioonidega linna hõngu.
Olulisemad objektid selle sees on: gooti Püha Peetruse ja Pauluse basiilika, kaks kloostrikirikut ja Raekoda kellatorniga. Lisaks raekojale ja usuhoonetele on seal pärast sõda taastatud punastest tellistest üürimajad.
Turuplatsil on šokolaadipumba tuba (Chocolaterie), kus saab talvepäeva jooksul end seal pakutavate jookidega korralikult üles soojendada ja samal ajal maitsvat magustoitu maitsta. Seda märkavad kõik, sest hoone köidab oma ebatavalise, kergelt oranži sooja värviga.
Samuti tasub Turuplatsilt veidi eemalduda ja veidi edasi jalutada, vaadata ringi huvitavates hoonetes, atmosfäärilistes kohvikutes ja restoranides, mida leidub isegi keldrikorrusel.
Vaadake Percuni maja
Perkuni maja on ajalooline kaupmeeste maja St. gooti stiilis 15. ja 16. sajandi vahetusel ehitatud, muutis oma otstarvet korduvalt. Pärast hoone ostmist jesuiitide poolt rajati siia kabel (1643), mis säilis kuni 1773. aastani (kuni klooster lagunes). Üürimaja hävis järk-järgult. Alles 19. sajandil tehti hoones renoveerimistöid ning see oli mõeldud kooliks ja draamateatriks. Adam Mickiewicz). Pärast jaanuariülestõusu hakkas hoone uuesti lagunema. 1928. aastal anti üürimaja uuesti üle jesuiitidele, kes korraldasid sellesse internaatkooli. Nüüd asub see siin Adam Mickiewiczi muuseum ja väike arheoloogianäitus. Legend räägib, et paganate ajal asus see praeguse üürimaja asemel Leedu jumala Perkuni paganlik tempel. Tema kujuke 19. sajandil renoveerimise käigus leitud ja sellest ka hoone nimi. (Aadress: Aleksoto g 6.)
Külastage raekoda
Kauno rotušė see on Kaunase raekoda asub Vanalinn peal Raekoja plats. Hoone iseloomuliku välimuse tõttu: valge ja kombineeritud 53-meetrine torn madalama astmega harmooniline voluutsüst meenutab lendu tõusvat luike, mistõttu elanikud kutsusid seda "Valge luik". Raekoda paistab silma kitsas esiosa ja kõrge 6-korruseline torn, mis on selles linnaosas kõrguselt esikohal.
Hoone on ehitatud 16. sajandil ühekorruselisena krohvimata hoonena aastatel 1771-80, see ehitati täielikult barokkstiilis ümber ja seejärel lisatud 53 meetrit pikk torn. 1824. aastal määrasid venelased selle esialgu kirik, hiljem arsenal. Aastatel 1836-38 laastatud hoone taastati ja oli ette nähtud tsaariaegne residents. Mitu aastat tegutses siin ka teater ning aastatel 1869–1944 sai raekoda taas vallavõimude asukohaks.
Nüüd asub see siin keraamikamuuseum, ja interjöörid (ajalooline linnapeamuuseum) saame tasuta giidiga ekskursioonid registreerudes varem teatud ajaks. Toas näeme muuhulgas keldridmis oli vangla, linnapea tuba ja ka kaunis saal "Valge saal". Hoones asuvad olulisemad linna sümboolika, sh linnavärava võti, linnapea kullatud kett, tseremooniameistri sümboolikat ja muid linnaga seotud esemeid (nt vapp ja lipud). Praegu peetakse raekoja hoones nii pulmatseremooniaid kui ka esinduslikke linnapidustusi.
Püha Peetruse ja Pauluse basiilika külastus
Turuväljaku ühes nurgas asub Leedu suurim katoliku usuhoone - Kaunase Püha Peetruse ja Pauluse katedraalbasiilika (Kauno Šv. apaštalų Petro ir Povilo arkateedri basiilika) seda gooti 15. sajandist pärit kirik. See on Leedu suurim katoliku usuhoone.
Tempel on ehitatud tellistest, seda on korduvalt ümber ehitatud ja selle ehitamist alustati 1413. aastal. Lööv ja torn valmisid 1624. aastal ning ehituse lõpp oli 1655. aastal. Kirik on kolmelööviline, mille pikihoone kõrgus on 26 meetrit.
Basiilika peaaltar pärineb aastast 1755 ja selle valmistas Tomasz Podhajski, see näitab ristilöömise rühma, mida ümbritseb 12 apostlit. Kirikus on koguni üheksa kõrvalaltarit. Seinu kaunistavad Johann Gothard Berhoffi maalid ja Michał Andriolli.
Jalutage ümber lossi varemete ja torni
Kaunase loss see on Kauno Pilis need on vaid selle linna kaitsekindluse allesjäänud varemed.
Kaunas eksisteeris juba 14. sajandil ja oli kaitseks teutoonide sissetungi eest Leedusse. Kahjuks liiga nõrk linnus on arestitud ja hävitatud. Hiljem ehitati see ümber, kuid see ei ole täielikult säilinud tänapäevani.
See oli esimene tellistest ehitis Leedus ilma tornita, kuid kahe väravaga.
Hoones toimusid suured ajaloolised sündmused. See on siin oma seinte vahel aastal 1396 Saksa rüütlite kõrgmeister -ga allkirjastatud Witold vaherahu, mille järel allkirjastati Rahu Salini saarel (aastal 1398), mille all Kaunasest sai piirilinn Leedu ja Saksa rüütelkonna (kellele kuulusid maad Žemaitijast Niewiaża jõeni) vahel.
Kuni Saksa rüütlite lüüasaamiseni Grunwaldis toimusid lossis ordu kokkutulekud. Kuningas viibis lossis mitu korda Władysław Jagiełłoja kuningas Kazimierz Jagiellończyk 1464. aasta katku ajal veetis ta siin kogu õukonnaga talve.
Viimased tööd hoones tehti 16. sajandil. Linnuse tugevdamiseks lisati kaguküljelt bastion. Loss sai looduskatastroofide tagajärjel palju kannatada: 1611. aasta üleujutus ja 1655. aasta tulekahju. Lisaks lubasid venelased pärast Poola kolmandat jagamist oma territooriumile elamute ehitamist, mis aitas kaasa hoone edasisele hävimisele. Lossi asukoht voolava Nerise jõe lähedal oli osa kahe torniga müüride kokkuvarisemise põhjuseks (18. sajand).
Arheoloogid alustasid esimesi väljakaevamisi alles 1930. aastatel.1954. aasta paiku alustati hoone taastamisega. Lisati osa tornist ja müürid. Säilinud on kaks nurgatorni: kagu (ümmargune) ja edela (kandiline), neid ühendav piirmüüride lõik (lõunamüür) ning tornidega külgnevad lääne- ja idamüüri killud. Ümmargust torni ümbritseb poolringikujuline võlvedega bastion. Lossi ümbritseb sügav ja lai vallikraav.
Praegu asub ühes tornist väike Kaunase lossimuuseum ning lossivaremete ümber on jalutusalad.
Jalutage Liberty Avenuel ja külastage Püha kirikut. Peaingel Miikael
Kaunase Vabaduse avenüül (Laisvės alėja) on Śródmieście linnas asuv tänav, mis ühendab omavahel vana- ja uuslinna. See ulatub Kaunase vanalinnast kuni kirik St. Peaingel Miikael. See on üks pikimaid jalakäijate tänavaid Euroopas.
Kesklinnast jookseb läbi pikk rida pärnapuid, mis annavad kohale veidi Pariisi hõngu.
St. Peaingel Miikael Kaunases (Šv. arkangelo Mykolo kirik) muidu tuntud kui Garnisoni kirik (Įgulos bažnyčia) on endine Kaunas õigeusu nõukogu, mis ehitati 1893. aastal, toimis sõdadevahelise garnisoni kirikuna (aastast 1919). Pärast 1991. aastat sai sellest istekoht roomakatoliku kogudus.
1960. aastatel muudeti see kunstigaleriiks kuni Leedu taasiseseisvumiseni 1991. aastal.
Hoone püstitati ruudukujulise planeeringuga, laiendatud eeskoja ja poolringikujulise apsiidiga. Tervikut kroonib viis kuplit, mis on asetatud hulknurksetele trummidele. Templi kolm sissepääsu (peamine ja kaks külgmist) on kaunistatud portikuste ja kaartega.
Tempel on kaugelt hästi nähtav ja tõmbab ligi oma suurusega.
IX kindluse muuseum ja holokausti ohvreid mälestav monument
IX kindlus Kaunases see jäägid Kaunases kindlustusedmis läks ajaloo lehekülgedele kui hukkamise koht. Seal toimusid II maailmasõja ajal juutide massilised hukkamised.
Kindlus ehitati 1900. aastal ja selle ehitamise korraldus allkirjastati 1879. aastal.
Enne I maailmasõja puhkemist ümbritses linna üheksa kindlust, mis pidid mängima olulist strateegilist rolli. Kindlused aga ebaõnnestusid ja linn okupeeriti sakslaste poolt. IX kindlus ei kannatanud selle sõja ajal peaaegu midagi. Sõdadevahelisel perioodil asus selles vangla filiaal. Siin peeti vastaseid Antanas Smetona Leedu president.
II maailmasõja ajal eraldati IX kindlus NKVD vanglale ja aastatel 1941-1944 viisid siin sakslased läbi massihukkamisi. Selles kohas suri tohutult palju inimesi, umbes 50 000 juuti. IX kindluse salajased saksa dokumendid, mida nimetatakse tehaseks - Tehas 1005-B (Fabrik nr. 1005-B).
Pärast sõda asusid selles laod. 1958. aastal see avati IX kindluse muuseum (Kauno IX Fortos Muziejus). Sellel on väljapanekud, mis keskenduvad Teise maailmasõja ja holokausti teemale, mitte ainult Kaunases, vaid kogu Leedus.
Muuseum asub huvitavas arhitektuurilises struktuuris, mis meenutab pigem varjualuse kui muuseumi sissepääsu. Selle kõrval lähete kindluse jäänuste juurde, kus toimub ülejäänud ringkäik. Seinad, vangla, erinevad kambrid, konverentsiruumid ja uks, mille kaudu pääses 25. detsembril 1943 64 vangi. Eksponaatide hulgas on ka arvukalt isiklikke esemeid ja fotosid selles kohas tapetutest.
Kogu asja tipus on tohutu monument - holokausti ohvreid mälestav monument.
Kaunasvaatamata selle madalale populaarsusele Poola turistid, on koht, mida tasub lühiajaliseks peatumiseks soovitada. Seda enam, et see on tunni kaugusel Vilnius.
See on eriti meeldiv Vanalinnmis on säilinud peaaegu tervena – ajaloolistel tänavatel jalutamine on tõeline lust.
Tasub aega leida ja külla tulla IX kindlus, võimaldab visiit mõista Leedu keerulist ajalugu ja mõtiskleda selle üle, kuhu võib inimkond viia, kui käivitavad kõige madalamad instinktid.