Vana Korintos (kreeka keeles: Αρχαία Κόρινθος) see avab meie peas vähemalt paar assotsiatsiooni. Ribade linn, sihtkoht Püha Paulus või prostituutide (Korinthose tütarde) poolest tuntud tempel. Tuleb aga märkida, et selle koha ajalugu on palju keerulisem ja osa ilmselgetest osutub vaid müütideks.
Kuigi iidse Polise endistest monumentaalhoonetest on vähe säilinud, peaks tänapäevase Korintose äärealadel asuv arheoloogiline leiukoht huvi pakkuma paljudele antiikaja poolehoidjatele.
Ajalugu ja müüdid
Müütiline Korintos
Lugu Sisyphus legendaarset Korintose kuningat tunneme koolidest. See jumalate lemmik kutsus neid sageli oma paleesse pidusöökidele. Paraku ei suutnud ta oma suud kinni hoida ja saatis regulaarselt "tiirele" kuulujutte jumalikest armusuhetest. Olümpose elanikud mõistsid ta surma ja kuigi Sisyphos püüdis neid mitu korda üle kavaldada, maandus ta lõpuks Tartaroses, kus ta mõisteti suure kivi mäest üles veerema. Probleem oli aga selles, et kivi kukkus iga kord maha ja tööd tuli otsast alustada.
Linna seostatakse ka teiste müütiliste kangelastega – ta pidi siin üles kasvama Oidipus. Õnnetu mees ei teadnud, et Korintose valitsejad olid ta lapsendanud. Nii et kui ta kuulis, et ta pidi oma isa tapma ja emaga abielluma, põgenes ta linnast ja läks oma kodumaale. Teebakus võhik täitis ennustuse.
Teine Korintosega seotud traagiline lugu on müüt Fr. Glauke. Need enesekindel tütar Kuningas Kreon võrgutas kangelase Jason. Juhtus nii, et Jasonit seostati varem nõiaga Medeia. Sünge kolhide printsessi viha oli kohutav. Sõprust teeseldes pakkus ta Glaukele kaunilt kootud rüü. Niipea kui tüdruk kanga endale selga pani, lahvatas ta leekidesse. Tänaseni näidatakse turistidele nn Glauke purskkaev kus surev naine püüdis leeke kustutada.
Prostitutsioon, mida… ei eksisteerinud!
Klassikalisel perioodil sai Korintosest kuulus jumalateenistuse keskus Aphrodite. Aastaid usuti, et see oli nn templiprostitutsioon. 19. sajand uurijad lasid oma kujutlusvõimel (või võib-olla ka oma varjatud soovidel) lennata, kirjeldades sadu preestrinnasid, kes andsid end templitrepil üles kõigile, kes jumalannale ohverdasid. Kõik see on tingitud geograafi ja ränduri mainimistest Strabo ja kreeka luuletaja Pindara. Nende tekste loeti aastaid kui templiprostitutsiooni kirjeldusi, kuid kaasaegsed teadlased on hakanud sellistes tõlgendustes kahtlema. Ajaloolane Stephanie Budin märkas, et Strabo külastas linna ajal, mil Aphrodite kultus oli vaibunud, ja laenas kirjeldustest oma lood tuhandetest prostituutidest Babülon juures Herodotos. Juhtus nii, et "ajaloo isa" mõtles oma loo välja, soovides rõhutada Kreeka kultuuri üleolekut, mis kõrgub ohjeldamatu Aasia ees. Teisiti on olukord Pindari tekstiga, kus ei mainita üldse prostituutpreestrinnasid, vaid ainult prostituutide kohta, kes võtsid osa jumalanna auks rituaalidest.
Korintose rikkus
Olenemata sellest, kas püha prostitutsioon oli olemas või mitte, elas Korintoses rohkem kui üks "maailma vanima elukutse" esindaja. Selle põhjuseks oli linna dünaamiline areng, mis pälvis kiiresti "luksuse" nime. See oli kuulus Kreeka kõige kallimate sõdalaste poolest, see oli kunstikeskus, aga ka koht, kus raha oli kerge naudingutele kulutada.
Seda asjade seisu kirjeldab suurepäraselt vanasõna, mida ta tsiteeris Rooma ajal Horatius "Kõigile ei anta reisi Korintosesse". Muidugi sai siin määravaks reisija "rahakoti" rikkus.
Korintose õitsengu taga oli tema ideaalne asukoht lühimate mere- (ida-lääne) ja maismaa- (põhja-lõuna-suunaliste) marsruutide ristumiskohas. Polisil oli kaks sadamat - Lechajon Korintose lahes ja Kenchereaj Saroni lahes, mis võimaldas aktiivset Vahemere-kaubandust. Juba sees 8. sajand eKr Korintlased asutasid Syracuse, ühe olulisema Kreeka koloonia tänapäeva Itaalias.
IN 7. sajand eKr Korintosest on saanud üks aktiivsemaid kunsti- ja käsitöökeskusi. IN 5. sajand eKr ta kuulus kolme suurimasse Kreeka suurriiki ja võttis osa kõigist suurematest kokkupõrgetest pärslastega.
Linna koos naabruses asuva Akrokorintose künkaga (mille tipus asus üks Kreeka suurimaid akropole) ja Lechajoni sadamat ümbritses u. 20 km kaitsemüür.
Lõpp ja taassünd
Suured rikkused toovad reeglina kaasa ka suuri ohte. Muistset Korintost rüüstati ja rüüstati mitu korda. Aasta, mis kujunes aga linna jaoks kõige traagilisemaks 146 eKr kui Rooma sõdurid linna rüüstasid ja rüüstasid. Sissetungijad lammutasid kaitsemüürid ja enamiku monumentaalseid hooneid.
Ta sai alles oma hiilguse tagasi Julius Caesar sisse 44 e.m.a. Tema käsul ehitati linn ümber Rooma kolooniaks Laus Iulia Corinthiensis.
Paganate apostel
Järgnevatel aastakümnetel asus Caesari poolt uuesti üles ehitatud linna elama palju juute. Ta tuli siia hiljem St. Paul ja asutas kristliku kogukonna. Evangeeliumi kuulutamine kohas, mis alles sai oma endise hiilguse, ei olnud kerge ülesanne. Pühak ise kirjutab sellest 1. kirja korintlastele alguses: Ma olen teie ees seisnud nõrkuses ja hirmus ja suure värinaga.
Vaatamata paljudele probleemidele ja mõnede juutide vastumeelsusele oli apostel Pauluse missioon edukas. Pärast mitmekuulist viibimist lahkus tulevane pühak Korintosesse suure rühma kristlasi. Linnast lahkununa saatis ta neile kaks korda kirju, milles ta manitses ja juhendas Kristuse järgijaid. Võib-olla oli see "Korinthose tütre" kuulsus, mis pani Tarsose Pauluse oma kirja lisama "Armastuse hümn" – justkui vastandudes ihale ja kõlvatusele.
Turistidele näidatakse nn "Püha Pauli löök" see tähendab kõnetooli, millel apostel kohtumõistmise ajal seisma pidi. Juudid süüdistasid teda seaduserikkumises. Paulusel polnud aega isegi suud lahti teha, sest Rooma prokonsul pidas süüdistust nii absurdseks, et käskis süüdistajad hoonest välja visata. Kreeklased kaitsesid pühakut ja peksid sünagoogi esimeest.
Kunst ja mängud
Ei saa mainimata jätta nn "Korinthose kord" ehk üks tähtsamaid antiikaja dekoratiivsüsteeme. Joonia stiilist eristus see sihvakate, uhkema ülaosaga sammaste poolest. Legendi järgi leiutas selle arhitekt Callimachuskui ta nägi, kuidas noore tüdruku hauale pandud ohvrikorv oli akantusega üle kasvanud.
See stiil oli palju populaarsem Vana-Roomas. See juhtus pealiku pärast Sullakes "laenatas" Ateenast mitu kolonnipead ja asetas need Rooma Kapitooliumile. Nende ornament võlus roomlasi niivõrd, et nad hakkasid neid universaalselt kasutama.
Korintose ordu puhul pole teadlased kindlad, kas ta on tõesti siin sündinud. Teame aga, et Korintoses töötavad meistrid andsid olulise panuse dooria sakraalarhitektuuri varase faasi arengusse, tutvustades muu hulgas bareljeefid tümpanoonides ja terrakotaarhitektuurielemendid.
Kunsti vallas paistis Corinth silma ka vaaside ja amforade valmistamise, maalimise ja pronkstoodete valmistamisega. Korintose meistrite valmistatud esemeid võib leida arheoloogiamuuseumidest üle Euroopa. Eespool mainitud Strabo, kes andis teavet roomlaste linnarüüste kohta, kahetseb, et paljud meistriteosed sõdurite poolt pöördumatult hävitasid. Ta lisab aga, et paljud Rooma templitesse paigutatud kunstiteosed on pärit siit (Korintosest). Mõnel on ka linnad Rooma ümbruses.
Korintos oli kuulus ka oma spordivõistluste poolest. Siin peeti iga kahe aasta tagant niinimetatud Isthmi mängud. Mängijad kõigist poliitikatest said neis osaleda ja nad ohverdati Poseidon. Mängude nimi tuleb sõnast "isthmus", mis tähendab kaela, ja v antud juhul kitsas maakitsus, mis eraldab Peloponnesost ülejäänud Kreekast. Just selles piirkonnas asusid merejumala tempel ja staadion.
Maakits ise oli aga meremeestele probleemiks, sundides neid purjetama ümber kogu Peloponnesose. Nii et idee kaevata kanal, mis teeks reisimise võimalikuks, on tagasi tulnud läbi aegade. Rooma keisrid ja veneetslased püüdsid seda teha, kuid tulutult. See raske kunst õnnestus ainult aastal XIX sajandil ajal, mil eksklusiivse Korintose ja selle "tütre" kuulsus oli vaid minevik. Nii tekkis kuulus Korintose kanal.
Iidne Korintos: külastage arheoloogilist ala
Turistide külastamisel Vana Korintos Ees ootab väike arheoloogiline ala koos muuseumiga. Rahulikuks külastuseks kulub meil vaid 60 kuni maksimaalselt 90 minutit.
Kreeka ja seejärel Rooma Korintose monumentaalsetest hoonetest on vähe säilinud. Tähtsaim mälestusmärk on väikesele arhailisele künkale püstitatud varemed Apolloni tempel koos u 540 e.m.a..
Hoone on mõõtmetega dooria peripteros 21,49 korda 53,82 m ümbritsetud minevikus ridade sammaskäiguga, mis koosnes 6 ja 15 veergu (praegu on neid vaid paar).
Tempel oli iidse Korintose süda. Selle ümber on välja kujunenud linna kaubandus-, kultuuri- ja usukeskus. Kohe selle kõrval on agoraa, linnaväljakutest kõige olulisem, kuigi see võiks olla parem termin foorumsest praegusel kujul loodi see alles Rooma ajal.
Muud valitud arheoloogilise ala mälestised:
- bem tn. Paul - agora keskpunktis seisev väike poodium (Rooma maailmas oli see rostrum nimega kõnetoolist), kus pärimuse järgi toimus kohtuprotsess St. Paul,
- Glauke purskkaev nikerdatud Apolloni templi mäe läänenõlvale, mida mainisime Korintosega seotud populaarsete müütide esitamisel,
- monumentaalne Rooma purskkaev Peirene (umbes 160) - see püstitati otse allika kohale, mis pärimuse kohaselt purskas välja pärast seda, kui Pegasuse kabjas maad puudutas. Sellest välja voolav vesi pidi inspireerima luuletajaid ja neid, kes tulid hulgaliselt Korintosesse inspiratsiooni ja inspiratsiooni otsima,
- esinduslik Lechajońska tänav, varem suleti see mõlemalt poolt sammaskäiguga. Iidsetel aegadel oli see esimene teelõik, mis ühendas agoraat sadamaga. Linnaväljakutest olulisemad väljusid nn väravast propülejami.
- jälgida basiilikute, Rooma templite, Asclepiuse templi ja muude objektide varemeid.
Pärast väljakaevamispaiga külastamist saame minna muuseumi, kuhu on kogutud leide erinevatest perioodidest – hilispronksiajast kuni Bütsantsi ajastuni.
Ühes ruumis näeme esemeid eelajaloolisest ajast. Järgmises koguti esemeid kolmest perioodist: geomeetrilisest, arhailisest ja klassikalisest. Seejärel ootavad meid Rooma-aegsed kogud – nende hulgas Rooma valitsejate kujud, seinamaalingud ja keraamika (ka Bütsantsi ajastu).
Veel ühes toas on leiud, mis on seotud Asclepieoniga, nagu seda kutsuti Asklepiose pühamumis toimis tänase haiglana. Näituse aluseks on erinevat tüüpi votipakkumised (sh terrakota z-st elusuuruses kehaosad 4. sajandi teine pool eKr).
Parkla lääneküljel näeme lisaks Rooma Odeoni jäänuseid. Tänapäeval pole lihtne uskuda, et oma hiilgeaegadel suutis see isegi ära mahutada 3000 vaatajat. Hoone ehitati aastal 1. sajand, aga järgmisel sajandil ilmselt tänu ressurssidele Heroodes Atticuson laiendatud.
Natuke kaugemal, parkla põhjapoolsel küljel, toodi päevavalgele teatri varemed, kuhu mahtus isegi ruumi. 15 000 inimest. Selle päritolu ulatub tipuni 5. sajand eKrkuigi seda on sajandite jooksul mitu korda ümber ehitatud.
Piletid ja lahtiolekuajad
Sissepääsupilet maksab 8€. (2022. aasta seisuga)
Praeguseid piletihindu ja lahtiolekuaegu saab kontrollida Kreeka kultuuriministeeriumi ametlikul veebisaidil (klõpsake siin).
Sõida
Arheoloogiline leiukoht asub väikeses asulas Archea Korinthos (kreeka keeles: Αρχαία Κόρινθος)mis on ca 4 km tänapäevasest Korintosest. Ühistranspordiga tulekut planeerides tasub seda meeles pidada. Ateenast Korintosesse jõuame KTELi bussi või rongiga (rongijaam on äärelinnas), pärast mida on veel paar kilomeetrit sõita.
Kõige mugavam on tabada taksot. Kindlasti sõitis varem ka Korintose ja Archea Korinthose vahel ühistransport, aga selle kohta tuleks kohapeal uurida.
Autoga saabumisel ei tohiks meil suuri probleeme tekkida. Parkla koordinaadid on: 37.906139, 22.877980.