Pole liialdus öelda, et Masuuria on üks maagilisemaid kohti meie riigis. Kuigi paljud inimesed valivad ideaalset puhkamiskohta otsides mägede ja mereäärsete kuurortide vahel, tasub vahel harjumuspäraseid mustreid muuta ja veidi teises suunas peegeldada.
See pole tõsi, et Masuuria on vaid mõned järved ja rohelus. Selle piirkonna ajalugu on uskumatult huvitav ja piisab, kui mainida, et just siin asub küla nimega Grunwald ja sellest vähem kui kahe kilomeetri kaugusel väli, kus toimus üks tähtsamaid lahinguid.
1. Tasub minna kohta, kus alates 1811. aastast saab imetleda Farenheidide perekonna mausoleume. See on erakordselt huvitav aristokraatide perekond Ida-Preisimaalt. Fritz von Farenheid oli äärmiselt kuulus isiksus, kes oli kuulus oma kunstiarmastuse poolest. Teatavasti sai ta selle tiitli eest ka Berliini Kunstiakadeemia auliige. Kogu oma täiskasvanuea kogus ta kirega erinevate kunstnike töid. Rapas asuv püramiid vihjab iidsele Egiptusele, mille vastu oli ka Farenheid väga huvitatud. See on erakordse ajaloolise väärtusega paik, mis julgustab kogu perega lähemalt tutvust tegema.
2. Masuuriasse tuleb palju turiste ka erakordse Boyeni kindluse tõttu. Selle ehitamine algas 19. sajandi esimesel poolel ja jätkus veel mitu aastakümmet. Arvatakse, et selle hämmastava kompleksi ehitamiseks kasutati mitu miljonit tellist. See asub Giżyckos kahe järve – Niegocini ja Kisajno – vahel. Sellel on koguni neli peasissepääsu, millest ühe ees on endine võidutuvide istekoht, mis teenis rahvast kahe maailmasõja ajal. Tähelepanuväärne on aga linnuse ebatavaline kuju, mida on kõige parem imetleda linnulennult. Alles siis saame näha, et linnus ehitati täheplaanile, mis oli tolle aja kohta üsna ebatavaline lahendus. Ja ülimalt praktiline.
3. Giżyckos olles tasub külastada ka lähedal asuvat Boyeni kindlust. Kuigi paljude jaoks ei ole kalmistud turismiobjekt, mille peale tasub kallist aega raisata, hindavad ajaloo amatöörid seda Teises maailmasõjas langenud sõdureid mälestavat kohta kindlasti.
4. Veetorni peaksid minema imeliste panoraamide amatöörid, kes tahaksid midagi piltidel meenutada. Masuurias on palju selliseid rajatisi, kuigi üks neist pakub erilist huvi. Giżycko veetorn on rajatis, mis on otsustatud mitte ainult taastada, vaid ka tekitada turistidel soovi selle hiilgust oma silmaga näha. Torn on täielikult renoveeritud. Me ei kõhelnud lisamast paar meetrit kõrgust, mis oli kohustuslik, sest tornis on nüüd muuseum ja fantastiline kohvik, kust avaneb kaunis vaade Niegocini järvele.
5. Masuuria muuseum Owczarnias on veel üks koht, mida peate lihtsalt oma silmaga nägema. Huvitav fakt on see, et tegelikult on see ühe mehe initsiatiiv, kes aastate jooksul tegi kõik endast oleneva, et muuta koht atraktiivsemaks ja väärtuslikumaks. Aleksander Puszko rajas oma eramuuseumi 1996. aastal, pakkudes turistidele 19. sajandist pärit telliskivimaja. Selle eesmärk on anda külalistele teadmisi esivanemate pärandist ja sellest, kuidas inimesed nendes piirkondades elasid. Härra Aleksander peab kohapeal kohvikut, kus saab nautida ka maitsvaid piirkondlikke toite. Tasub teada, et see on üks väheseid kohti, kus saab imetleda nö mustad köögid, mis said sellise nime tahmaste seinte tõttu.
6. Drogosze palee on veel üks koht, mis rõõmustab losside ja ajaloo entusiaste. Arvatakse, et selle palee ehitamine algas 18. sajandi esimesel poolel, kuigi on teada, et see ehitati renessansiaegse palee kohale, mis kahjuks suures tulekahjus täielikult maha põles. Praegune palee kuulub kolme suure hulka ehk on kolme kõige muljetavaldavama kunagise Ida-Preisimaale kuulunud palee hulgas. Huvitav fakt on legend, mis on seotud aasta päevade arvule vastavate akende arvuga, nädalapäevade arvuga rõdudega, aasta kuude arvuga korstnatega ja veergudega, mida on 4. st nii palju kui aastaaegu. Selle kohta, miks ehituse käigus selliseid juhiseid rakendati, pole tänaseni leitud.
7. Święta Lipka on küla Kętrzyni provintsis, mis on juba aastaid meelitanud turiste, kes soovivad näha Poola üht kaunimat barokkhoonet. Święta Lipka Püha Neitsi Maarja visiitbasiilika ehitati 17. sajandi teisel poolel.
8. Stańczyki sillad on teine koht, millest ei saa ükskõikselt mööda minna. Mõlemad raudteesillad on ehitatud üle sügava oru ja seetõttu on vaade ise hingemattev.
9. Mamerki punkrid on järjekordne maiuspala Teise maailmasõja ajaloo entusiastidele. Just siin elasid Adolf Hitleri lähimad kaaslased, kui ta hundikoopasse paigutati.
10. Ei saa mainimata jätta Hundikoda ennast, mis sõja ajal sai Hitleri varjupaigaks tema selles piirkonnas viibimise ajal. Tegemist on tõelise betoonlinnaga, mille eesmärk oli eelkõige kaitsta võimaliku rünnaku eest.