Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Musträstad kuuluvad rästaste sugukonda armastatud ja kergesti äratuntavate keskmise kasvuga lindude hulka. Nad on ka erakordselt aktiivsed lauljad, muutes meie õhtuid mõnusamaks oma trillidega alates märtsist. Millised on muud huvitavad faktid nende lindudega seotud?
Täiskasvanud isastel musträstastel on must sulestik, millest eristuvad selgelt iseloomulik kollane nokk ja kollane silmaümbrus. Emasloomade sulestik on must-pruun, täpilise rinnaga. Noka värvus on pruun.
Noortel vikatitel on ka esimeses karvas pruun varjund. Alles pärast esimest sulgimist hakkavad nende kattesuled omandama täiskasvanud värvi, välja arvatud remiisid ja retriksid, mis võimaldavad määrata nende vanust. Alles kesksuvel, teisel eluaastal, vahetavad nad oma suled täielikult täiskasvanud omade vastu.
Musträstad pesitsevad nende juures märtsist augustini madalates okkalistes põõsastes, hekkides, hoonetel või isegi rõdukastides. Nende interjöörid on nn pats, see tähendab murulibledega vooderdatud mulla- ja kompostikihid.
Ühte haudmesse pannakse 3-5 rohekassinist ja roostepruunilaigulist musträsta muna. Aasta jooksul suudavad musträstad üles kasvatada lausa 5 haudmest. Poegasid toidavad alguses mõlemad vanemad, kuid 14 päeva pärast hakkavad nad pesast lahkuma.
Musträstasid esineb looduslikult metsades ja metsaaladel, kuid nad elavad ka linnades, kuhu nende populatsioonid püsivalt elama asuvad.
Metsapopulatsioonist pärit hulkuvad musträstad suudavad laulda keerulisemaid meloodiaid kui nende linna elama asunud nõod. Tõenäoliselt õpivad reisijate musträstad oma teekonnal palju rohkem meloodiaid kui Lõuna-Euroopa isased ning linnateedrakud saavad õppida vaid piiratud arvult naaberterritooriumidelt pärit isastelt.
Poolas on musträstad range kaitse all, paljudes Lõuna-Euroopa riikides aga jahilinnud.
Euroopa musträstad rändavad sügisel ja veedavad talve Vahemere-äärsete riikide soojemas kliimas.