Läti on üks Põhja-Euroopas asuvatest Balti riikidest. See on madalik, kuid leidub ka künklikke piirkondi. Läti rannad on üle 500 km pikad ja äärmiselt liivased.
Eriti suvel toimub siin palju väliüritusi, samas kui detsembrist veebruarini saab nautida talispordialasid - suusatamine on kõige populaarsem.
Poolakad pole veel Lätis veendunud ja vähesed otsustavad siin oma puhkuse veeta, kuigi riik on tõeliselt atraktiivne nii looduse – metsade ja järvede, puhta õhu kui ka monumentide – keskaegsete losside ja religioossete ehitiste poolest.
Nii et kui soovite Läti hämmastavate piirkondade kohta rohkem teada saada, lugege kindlasti allolevat teksti.
1. Läti kõige atraktiivsem linn on Riia, tuntud ka kui Läänemere pärl. Kohalik vanalinn – kuigi väike – rõõmustab igal sammul nähtava arhitektuuriga rikkalikult kaunistatud väravate või üürimajade näol, eriti Mustpeade vennaskonna maja. Lähemalt tuleb vaadata 42 meetri kõrgust vabadussammast, mis on igale kodanikule väga oluline. Öises vanalinnas tasub jalutada. Siis on sellel ainulaadne atmosfäär.
2. Üks külastatavamaid linnu Lätis on Sigula. Siit leiate arvukalt monumente, loodusmälestisi ja maalilisi nurgataguseid, mistõttu nimetatakse seda "Väikeseks Šveitsiks". Linn on turistidest pungil nii suvel kui talvel. Väikesel künkal on kolme keskaegse lossi jäänused. Piirkond on rikas aadlipaleede, vanade magnaatide elukohtade ja isegi metsade – koobaste – peidus.
3. Gauja rahvuspark on üks suurimaid turismiobjekte. See asub riigi keskosas Liivimaa linnas ja pindala on 920 km2. Siin on kolm keskaegset hoonet: loss Turaidas, Alberti kindlus Siguldas aastast 1214 ja varemed Krimulgas 1312. aastast, seega peaks ajaloosõpradel olema hea meel. Turiste paelub eelkõige kohalik loodus, mis on rikas värvide poolest. Liivimaad peetakse Läti kaunimaks ja metsikumaks piirkonnaks.
4. Teine punt on Jelgava, endine Kuramaa hertsogiriigi pealinn, mis oli oluline saksa kultuuri keskus. Turistidele pakub enim huvi Lossisaare kaunis loss, mis on ehitatud endise Saksa lossi kohale. See oli prints Ernest Johann Bironi omand. Külastajatele on avatud alumisel korrusel asuv lõunatiib Kuramaa hertsogite sarkofaagidega.
5. Tasub ära käia ka keskaegses Kuldygas, kus on palju huvitavaid monumente. Venta juga on üks suuremaid Euroopas ja see on peamiselt see, mis meelitab turiste sellesse linna. Ventspilsi jõe vesi langeb kahe meetri kõrgustelt kaljuastmetelt, tekitades nii üle 110 meetri laiuseid kaskaade. Legend räägib, et kosed on tekkinud kahe hiiglase võitluse tulemusena, kes tallasid jõkke augu, tekitades nii äkilise rikke.
6. Linna vaieldamatu sümbol on Daugavpilsi kindlus, mille ehitasid 19. sajandil venelased. Selle hoone saatus oli väga erinev ja selle viimasteks asukateks olid Punaarmee, kes asus seal aastatel 1948 - 1994. Praegu avaldab kindlus muljet nii oma suuruse kui ka hoovuse poolest, kuigi kompleksi piirkonnas. on ka lagunenud ja mahajäetud hooneid.
7. Liepaja on peamiselt tuntud oma kontsertide ja festivalide poolest, mis toimuvad siin märtsist septembrini. Huvitaval kombel on see üks väheseid linnu riigis, kus on 90% ülekaalus lätlased. Selles asub kirik St. Anna 16. sajandist, hämmastava oreliga – kuni 20. sajandini maailma suurim. Olles selles piirkonnas, tasub minna ka kirikusse St. Nicholas aastast 1903 ja katoliku St. Józef aastast 1894.
8. Vaatamata parima tee ja turismibaasi puudumisele tasub ära käia ka Kolka neemel, mis on Kuramaa põhjapoolseim punkt. Pikale valge liivaga liivarannale viib metsatee. Seal on ka 16. sajandi tuletorni jäänused.
9. Läti populaarseim Baltikumi piirkond on Riia lähedal asuv Jurmala. Siin asuvad riigi parimad SPA-keskused. Liivarandu ümbritsevad rohelised metsad. Jurmala on olnud kuurort 18. sajandist ning 1834. aastal ehitati siia esimene hotell. Paljud külastajad imetlevad iseloomulikus stiilis puitehitisi. Suvel käib siin palju turiste, seega on seal üsna palju rahvast. Sellest hoolimata tasub seda külastada, vähemalt lühikeseks ajaks.
10. Agłona on katoliku pühakoda, mida nimetatakse ka "Läti Częstochowaks". 1699. aastal ehitati siia dominiiklaste klooster koos puukirikuga, kuid mitu aastakümmet hiljem põles katedraal täielikult maha. Aastatel 1768–1800 ehitati kloostri kohale kahe torni ja kolmelööviline barokkstiilis basiilika.