Viimastel aastatel on palju räägitud ökoloogiast ja keskkonnakaitsest. Üha rohkem on ka sellega igapäevaselt tegelevaid ökoloogilisi sihtasutusi ja organisatsioone. Üks looduskeskkonna pideva hävitamisega seotud probleeme on osooniaugu suurenemine ja sellest tulenevalt ka globaalne soojenemine.
Mis see salapäraselt kõlav osooniauk täpsemalt on? Et mõista, millega tegu, peaks teadma Maa atmosfääri põhistruktuuri. Meie planeeti ümbritseb gaasiline kest, mida tõmbab ligi Maa gravitatsioon. See kate on jagatud mitmeks kihiks, millest igaüks vastutab erineva ülesande eest.
Osooniauguga seoses on oluline tutvuda atmosfääri osaga, mida nimetatakse stratosfääriks. See on Maa pinnast lähtudes teine gaasikiht, mis vastutab temperatuuri inversiooni, st soojusülekande eest. See koosneb suures osas osoonikihist. Osoon neelab väga hästi päikeselt meie planeedile jõudvat ultraviolettkiirgust.
Nii kaitseb see Maad ülekuumenemise ja suurte elektromagnetkiirgusdooside kahjuliku mõju eest. Osooni toodetakse peamiselt madalatel ja keskmistel laiuskraadidel. Pooluste läheduses on seda väga vähe, mis tähendab, et just seal on nn osooniaugud.
Täiendav ebasoodne tegur, mis soodustab osooniaukude suurenemist, on kahjulike ainete olemasolu õhus, mis satuvad stratosfääri väga pikaks ajaks. Osoonikihi puudused on muu hulgas: vulkaaniline tuhk, raketiaurud ja eriti ohtlikud freoonid.
Inimtegevus ja osooniauk
Suurim ja kahjulikum osoonikihti hävitav tegur oli freoonide kõrge emissioon atmosfääri. Freoonid on kloro- ja fluorosüsivesinike erirühm, mida on kasutatud külmikutes töövedelikena, aerosoolides kandegaasina ja vahustatud polümeeride tootmiseks.
Juba 1970. aastatel viidi läbi uuringud, mis tõestasid, et freoonid hävitavad olulise osa stratosfäärist. Kahjuks alles 90ndatel, kui osooniauk oluliselt laienes, hakati maailmas freoonide kahjulikkust tunnistama ja tasapisi turult tagasi tõmbama ning tootmine lakkas.
Mitmekümne aasta jooksul on need tekitanud palju kahju, kuid teadlaste hinnangul suudab osoonikiht taastuda isegi 2060. aastaks. Loomulikult on see optimistlik prognoos, kuna teiste kasvuhoonegaaside heitkogused on praegusest palju väiksemad.
Globaalne soojenemine – mis meid ohustab?
Seiskunud freoonide emissiooni ja meie stratosfääri seisundi paranemise esialgsete prognooside tõttu on lootust osoonikihi reaalselt taastuda. Vastasel juhul oleks Maa suures ohus. Osoon neelab tohutul hulgal päikese kahjulikku ultraviolettkiirgust.
Osa sellest kiirgusest on elusorganismidele väga ohtlik, eriti suurtes kogustes. Liiga suur kokkupuude elektromagnetkiirgusega võib põhjustada tõsiseid põletushaavu, aga ka ohtlikke geneetilisi mutatsioone – inimestel ja loomadel võib see põhjustada vähki.
Globaalse soojenemise mõiste on samuti tihedalt seotud osooniaugu suurenemisega. See on Maa atmosfääri keskmise temperatuuri tõus Maa pinna lähedal. Globaalne soojenemine on juba täna selgelt nähtav ja ülemaailmsed organisatsioonid löövad häirekella. Paljudes kohtades on põud, mis põhjustab palju majanduslikke probleeme.
Kui osooniauk kasvab jätkuvalt, võivad tagajärjed olla katastroofilised. Millega me silmitsi seisame? Täpselt ennustada on võimatu, kuid Maa elanikke võivad ohustada liustike sulamisega seotud tohutud üleujutused, kohutav põud ja sellest tulenevalt ka nälg.
Samuti võivad ette tulla üliohtlikud ilmastikunähtused, mida ei ole võimalik lihtsalt ennustada. Praegu on globaalsest soojenemisest näha vaid kergeid märke, kuid need peaksid olema murettekitavad. Vastupidiselt näilisele on osooniauk palju tõsisem probleem, kui me arvata oskame.
Kuidas vältida osooniaugu suurenemist?
Maa atmosfääri temperatuur ei tõuse mitte ainult freoonide emissiooni tõttu. Sellesse protsessi annavad suure panuse ka teised kasvuhoonegaasid, eriti suurtes kogustes eralduv süsinikdioksiid. Seoses iseseisvate mootorsõidukite arvu suurenemisega ja tööstusgaaside tohutu emissiooniga jätkab Maa atmosfääri temperatuuri tõusu.
Mida saab keskmine kodanik keskkonna heaks ära teha? No mitte palju, aga see on alati pingutust väärt. Võimalusel võib vahel valida auto asemel jalgratta või linnatranspordi. Samuti saate prügi sorteerida, et suurem osa sellest ringlusse läheks, nii toodavad tehased vähemalt veidi vähem kasvuhoonegaase.
Selleks tasub veenda ka oma lähedasi ja sõpru, et ka nemad püüaksid meie planeeti vähemalt sel moel aidata. Antud olukorras on aga kõige olulisem, et selles suunas astuksid samme lisaks kodanikele ka enamike riikide valitsused. Eelkõige peaksid suurte kõrgelt arenenud riikide võimud hakkama globaalse soojenemise probleemi tõsiselt võtma ja traagilise kliimasoojenemise ärahoidmiseks seaduslikult reguleerima paisatavate gaaside koguseid.