Balkani poolsaarel asuv Bosnia ja Hertsegoviina kuulus varem Jugoslaavia koosseisu, kuid iseseisvus 1992. aastal. Sellel põneval riigil on sügav ajalugu, kus teised riigid ja kultuurid on valitsenud ja ületanud. Siin on nimekiri lõbusatest faktidest, teabest ja faktidest Bosnia ja Hertsegoviina kohta.
Huvitavad faktid Bosnia ja Hertsegoviina kohta
1. Mostari sild on üks riigi äratuntavamaid vaatamisväärsusi. See on 16. sajandil ehitatud Ottomani sild, mis seisis 427 aastat, kuni see 1993. aastal sõja ajal hävitati. Sild rekonstrueeriti ja avati 2004. aastal.
2. Bosniat ja Hertsegoviinat on riigi südame väikese kuju tõttu nimetatud "südamekujuliseks maaks".
3. Riigis on Perućicas Euroopa viimane džungel. Perućica mets ei ole massiivne, kuid seal on palju puid, mis on üle 300 aasta vanad ning paljudes kohtades on see taimestiku ja loomastiku tiheduse tõttu inimestele ligipääsmatu.
4. 2010. aastal nimetati Sarajevo "Best In Travel" saates kümne parima külastatava linna hulka. Üksik planeet.
5. Kohvi tarbimise poolest elaniku kohta on riik maailmas kümnendal kohal
6. Sarajevo trammivõrk on üks vanimaid Euroopas ja toimis Viini trammide katseliinina. See avati 1885. aasta uusaastapäeval.
7. Nimi "Bosnia" tuleb indoeuroopa sõnast Bosana, mis tähendab vett.
8. Bosnia ja Hertsegoviina koosneb kahest üksusest – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist ning Serblaste Vabariigist.
9. Bosnia ja Hertsegoviina rahaühik on mark.
10. Sarajevo filmifestival, mis asutati 1995. aastal Bosnia sõja ajal, on kujunenud Balkani ja Kagu-Euroopa suurimaks ja tuntuimaks filmifestivaliks.
11. Bosnia ja Hertsegoviina tuli võrkpalli maailmameistriks 2004. aasta suveparaolümpiamängudel.Paljud meeskonnaliikmed kaotasid Bosnia ja Hertsegoviina sõja ajal oma jäsemed.
12. 1984. aastal toimus Sarajevos taliolümpiamängud. Olümpiamängud peeti esimest korda sotsialistlikus riigis
13. Suur osa Bosnia ja Hertsegoviina maastikust on mägine.
14. Bosnia ja Hertsegoviina tuli võrkpalli maailmameistriks 2004. aasta suveparaolümpiamängudel.Paljud meeskonnaliikmed kaotasid Bosnia ja Hertsegoviina sõja ajal oma jäsemed.
15. Väidetavalt on Bosnia olnud okupeeritud kiviajast peale.
Teave Bosnia ja Hertsegoviina kohta
16. Kõrgeim tipp on 2386 meetri kõrgusel asuv Maglic mägi, mis asub Bosnia ja Hertsegoviina vanimas pargis Sutjeska rahvuspargis.
17. Igal aastal tuleb Bosniasse ja Hertsegoviinasse üle 700 000 inimese. Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangul on see aastatel 1995–2022-2023 maailmas suuruselt kolmas turismikasv. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Sarajevo linn, monumendid, rahvuspargid või erinevad maastikud, järved ja kosed.
18. Bosnia ja Hertsegoviina on viljakas riik ning suudab toetada nisu, maisi, puu- ja köögiviljade kasvu. Hertsegoviina piirkonnas kasvatatakse viigimarju, granaatõunu, viinamarju, kiivisid ja mandariine. Kirde pool kasutavad nad üle 50% maast põllumajanduslikuks otstarbeks.
19. Iidsetel aegadel, tuntud Illyricumi nime all, vallutasid roomlased 2. ja 1. sajandil e.m.a ala, mida praegu tuntakse Bosnia ja Hertsegoviina nime all. ja konfiskeeriti Rooma Dalmaatsia provintsi.
20. 4. ja 5. sajandil eKr läbisid gootid osa lagunevast Rooma impeeriumist ja okupeerisid ala kuni 6. sajandini, mil Bütsantsi impeerium selle ala hõivas.
21. Slaavlased asusid seda piirkonda asustama 7. sajandil. 1200. aasta paiku iseseisvus Bosnia Ungarist ja püsis iseseisva kristliku riigina umbes 260 aastat.
22. Ammu oli Bosnia kuningriik. See eksisteeris aastatel 1377–1463, ajastu, mis algas keskaegse kuningriigi põgenemisega Ungari kuninga käest ja lõppes Ottomani impeeriumiga.
23. Osmanite impeeriumi laienemine Balkanile tõi kaasa teise kultuurilise, poliitilise ja religioosse raamistiku. Türklased võitsid serblasi kuulsas Kosovo lahingus 1389. aastal. Nad vallutasid Bosnia 1463. aastal. Umbes 450 aasta pärast oli Bosnia ja Hertsegoviina Osmanite võimu all ning paljud kristlikud slaavlased said moslemiteks.
24. Naaberriigid Serbia ja Montenegro võitlesid 1876. aastal Ottomani impeeriumiga ja neid toetasid venelased.
25. Kui Saksamaa 1941. aastal Jugoslaaviasse tungis, sai Bosnia ja Hertsegoviina natside kontrolli all oleva Horvaatia osaks.
26. 1991. aasta detsembris kuulutas Bosnia ja Hertsegoviina end Jugoslaaviast sõltumatuks ning palus Euroopa Liidu (EL) tunnustamist. 1992. aasta märtsis kuulutas president Alija Izetbegovic rahvuse iseseisvaks riigiks.