Aidake saidi arendamisel, jagades artiklit sõpradega!
Rahvusgalerii (Poola rahvusgalerii) sisse London on üks maailma tähtsaimad kunstigaleriid. Lääne-Euroopa meistrite sadu töid aastast Kolmeteistkümnendast kuni kahekümnenda sajandi alguseni.
Kollektsioon on nii mitmekesine, et igaüks peaks endale midagi leidma. Alates keskaegsest religioossest maalist, läbi renessansi ja baroki suurimate meistrite teoste kuni kaasaegsemate stiilideni, nagu impressionism ja postimpressionism. Kontinentaalne maal domineerib saidil, kuna osa Briti kunstnike töödest viidi lõpu poole XIX sajandil vastloodud juurde Briti kunsti rahvusgaleriimida tänapäeval tuntakse kui Tate Britain (Tähelepanu! mitte segi ajada Tate Moderniga).
Sissepääs Rahvusgaleriisse ja ka teistesse suurematesse Briti muuseumidesse on tasuta. Nii et kui jääme Londonisse kauemaks, siis võiksime kaaluda visiidi pooleli jätmist, et mitte korraga töömahust üle pingutada.
Ajalugu
Briti Rahvusgalerii asutati suhteliselt hilja, aastal 1824. Vaatamata sellele, et Mandri-Euroopas õitsesid rahvuslikud kunstimuuseumid 18. sajandjust Londonis ei suutnud Suurbritannia valitsejad uue institutsiooni loomises kokku leppida. Mõned Inglise magnaatide müüki pandud väärtuslikud kunstiteosed sattusid oma loiduse tõttu era- või väliskätesse.
Läbimurre tuli sisse 1824kui Briti valitsus ostis kollektsioonid 38 pilti kuulus aasta varem surnud ärimehele John Julius Angerstein. Vene päritolu Angerstein teenis oma varanduse peamiselt orjakaubanduse kaudu. Ta oli mõnda aega ka üks Briti Lloydi kindlustusturu liidreid, kes sai osa kasumist orjasaadetiste kindlustamisest. Ütlematagi selge, kui tulus äri tol ajal oli …
Angerstein kulutas innukalt vabu vahendeid Euroopa suurimate meistrite kunstiteoste ostmiseks. Kollektsiooni kogudes kogus ta töid sellistelt maalikunstnikelt nagu: Piotr Rubens (pildi pealkiri Sabiini naiste röövimine), Sebastiano del Piombo (altar P. Laatsaruse ülestõusmine), Rembrandt, Tizian kui Raphael. Tema kollektsiooni ostmine võimaldas asutada Rahvusgalerii, mis tehti külastajatele kättesaadavaks 10. mai 1824. aastal.
Esimestel aastatel oli kollektsioon väljas mainekal tänaval asuvas varem Angersteinile kuulunud majas. Palli kaubanduskeskus. Järgnevatel aastatel täienes galerii kogu annetuste (sh maalikunstniku ja kollektsionääri Sir George Beaumonti kogu) ja uute kunstiteoste ostmise kaudu. Kasv oli nii suur, et mõne aasta pärast ei mahtunud esialgne muuseumihoone enam kõiki vabatahtlikke ja töid ära. Otsuse ehitada uus ja muljetavaldavam hoone tegi Briti parlament aastal 1831.
aastal alustati uue peakorteri ehitusega 1832 endiste kuninglike tallide alal, mis alguses XIX sajandil muutunud ruuduks Trafalgari väljak. Valik polnud juhuslik – muuseum pidi olema omamoodi sild aristokraatia ja ühiskonna vaesema osa vahel. Põhimõtteliselt pidi uus rajatis olema kergesti ligipääsetav kõigile, mitte ainult kõrgeimatele ühiskonnakihtidele. Siinkohal tasub mainida, et Rahvusgalerii on avamisest saadik olnud tasuta.
Inglise arhitekt vastutas hoone neoklassitsistliku disaini eest (viidates kreeka stiilile) William Wilkins. Ehitustööd lõppesid umbes 5 aastaga ja muuseum avati aastal 1838. Esialgse hoone esifassaad on säilinud muutumatuna tänapäevani, kuna ülejäänud hoonet on järgmiste aastakümnete jooksul korduvalt pikendatud. IN 1991. aasta sõltumatu avati Sainsbury tiibkuhu paigutati vararenessansi meistrite tööd. Mõlemad hooned on omavahel ühendatud spetsiaalse läbikäiguga.
Rahvusgalerii kogu on muuseumi asutamisest saadik kordades suurenenud, seda peamiselt tänu erakogude ostmisele vaesunud magnaadiperedelt. Kollektsioon muutus ühel hetkel piisavalt suureks, et oli juba hilja XIX sajandil aastal loodud teosele otsustati üle kanda paljud Briti kunstnike tööd 1897 National Gallery of British Artmida tänapäeval tuntakse kui Tate Britain. Praegune nimi loodud lõpus XIX sajandil eelpost on austusavaldus suhkrumagnaadile Henry Tatekes oli kollektsiooni esimene patroon ja Briti kunstile keskenduva galerii tegelik asutaja.
Praegu võib Rahvusgalerii kiidelda üle 2300 teose kollektsiooniga.
Kollektsioon, kunstiteosed ja kollektsioonid
Suurem osa püsikollektsioonist asub aadressil tase 2 ja ulatub kahe hoone vahel: peahoone ja Sainsbury tiib. Ajutisi näitusi saab eksponeerida kas peahoone esimesel korrusel või võimalik, et Sainsbury tiiva korrusel -2. Praeguste ja tulevaste ajutiste näitustega saab tutvuda sellel aadressil.
Osa püsikollektsiooni töödest on väljas Galerii A peahoone 0 tasemel. Teosed on seal küll kronoloogiliselt välja pandud, kuid need ei keskendu ühelegi perioodile – seega näeme kunstiteoseid, mis pärinevad aastast. XIII kuni XX sajandil. Juhtub, et renoveerimise või ruumide planeeringu muutmise korral pannakse sinna välja mõni oluline töö. 2022. aasta veebruaris riputati Galeria A-sse teiste seas Canaletto, Paul Cézanne'i ja Claude Monet'i teosed. Kindlasti tasub sinna vaadata. Galeria F-s on eksponeeritud palju 18. ja 19. sajandi maastikke.
2. taseme püsikollektsioon on jagatud nelja tsooni, mida esindavad värvid: sinine (maal alates XIII kuni XV sajandil), punane (maalimine XVI sajandil), oranž (maalimine XVII sajand) ja roheline (maal alates 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni). Sinine tsoon asub Sainsbury tiivas ja teised peahoones.
Allpool oleme koostanud iga kollektsiooni lühikirjelduse. Alati tasub silmas pidada, et osa töid võib puududa – renoveerimise, kollektsiooni väljavahetamise või laenutuse tõttu.
Rahvusgaleriis on palju rohkem maale, kui väljapanekust leiab, nii et paljud neist ootavad laos oma aega. Konkreetsed ruumid võivad samuti muutuda – viimati kontrollisime ruumide planeeringut ja numbrit 2022. aasta veebruaris. Meie artikkel on informatiivne ja me ei saa garanteerida, et kõik tööd on artiklis mainitud ruumides.
Kui oled huvitatud konkreetsest maalist, siis kõige lihtsam viis selle saadavust kontrollida on kasutada sellel aadressil asuvat tööotsingumootorit. Pärast nimel klikkimist suunatakse Teid lehele, kus on info, kas teos on hetkel näitusel – ja kui on, siis millises ruumis.
Vararenessanss (sinine tsoon, 13.-15. sajand)
Keskaja ja vararenessansi meistrite kollektsiooniga saab tutvuda Sainsbury tiib. Tööde hulgas domineerivad itaalia kunstnike (Firensist, Milanost, Padovast, Sienast ja Veneetsiast) tööd, millest enamik kujutab religioosset teemat. Lisaks Itaalia meistritele näeme ka Hollandi, Saksamaa ja Austria maalikunstnike töid. Kunstnike hulgast leiame muuhulgas töid: Sandro Botticeli, Jan van Eyck, Pietro Perugino, Raphael või üksi Leonardo da Vinci.
Millele tasub tähelepanu pöörata?
- poolt sakraalteoste kogu Raphael (tuba 61),
- pilt pt Veenus ja Marss pintsel Sandro Botticelli; tähelepanu tasub pöörata maalide paremas ülanurgas olevatele väikestele herilastele, mis on Vespucci perekonna embleem, ja teistele selle kunstniku töödele (ruum 58),
- joonistamine Leonardo da Vinci P Maarja lapsega koos St. Anna ja St. Ristija Johannes (Rahvusgaleriis võib selle maali leida nime all Burlingtoni maja koomiks) (tuba 66),
- tööd Hans Memling, Jan van Eyck ja teised Hollandi meistrid (ruum 63),
- pilt Albrecht Dürer esitledes Jerome Stridonist taustal realistliku horisondiga, mis tekkis arvatavasti pärast saksa maalikunstniku esimest Itaalia-visiiti (ruum 65).
Küps renessanss ja manierism (punane tsoon, 16. sajand)
Võrreldes vararenessansi kollektsiooniga leiame punasest tsoonist rohkem mütoloogilisele ja antiiktemaatikale viitavaid töid ning maastikke ja portreesid. Siiski domineerivad siin endiselt religioossed teemad. Kunstnike hulgast leiame selliseid töid nagu: Michelangelo, Pieter Bruegel, Hans Holbein noorem, Jacopo Tintoretto, Tizian kui Paolo Veronese.
Millele tasub tähelepanu pöörata?
- tööd Hans Holbein noorem, õukonna maalikunstnik Henry VIIIja teised saksa kunstnikud (ruum 4); selles ruumis viibides tasub pöörata tähelepanu pealkirjastatud teosele Suvi pintsel Hans Wertinger, mis tutvustas erinevatest ühiskonnakihtidest muretut puhkuseaega veetmas,
- õigustatud töö Bacchus ja Ariadne autorsus Tizian; stseen näitab Theseuse hüljatud mütoloogilist Ariadnet, mille leidis veinijumal Bacchus, kes tuli saarele koos saatjaskonnaga (tuba 6),
- pilt pt. Dariusz perekond enne Aleksanderit pintsel Paolo Veronesemis kujutab segaduse stseeni Aleksander oma lähedasema sõbraga Hephaestion Pärsia valitseja ema poolt Dariusz (tuba 9); samas ruumis tasub tähelepanu pöörata ka pealkirjaga maalile Magi jumaldamine samalt autorilt,
- neli teost Paolo Veronese esindab nelja armastuse allegooriat: truudusetus, põlgus, austus ja õnnelik suhe (ruum 11).
Barokk (oranž tsoon, 17. sajand)
Majesteetlikud maastikud, spontaansed stseenid, ambitsioonikad viited mütoloogiale ja antiigile, aga ka natüürmort ja teistsugune lähenemine religioossetele teemadele. Barokne osa peaks taaselustama neid külastajaid, kes on tüdinenud kahes eelmises tsoonis esinevast sakraalkunstist - oranžis tsoonis esinevad religioossed motiivid peamiselt Itaalia kunstnike töödes.
Galerii selles osas näeme kahte maali William Turner (tuntud kui J. M. W. Turner), üks Suurbritannia viljakamaid romantilisi kunstnikke. Enamik tema töid ripub tänapäeval Tate'i galerii, kuid Rahvusgaleriisse jäid järgmised kunstiteosed: õlimaal pealkirjaga Dido ehitas Kartaago ja eeskujuks Hollandi vanameistrite teosele pealkirjaga Päike tõuseb läbi auru.
Kronoloogiast kinni pidades peaksid Turneri pintsli maalid rippuma rohelises tsoonis, kuid kunstnik kinkis oma kollektsiooni reservatsiooniga, et tema tööd peavad jääma konkreetsete tööde vahele. Claude Lorrain; sealhulgas pildi kõrval Meresadam koos Seeba kuninganna pardaleminekugamida Turner järgis, kui ta maalis paari maali, mis kujutasid tõusu (Dido ascends Carthage) ja langemist (maal pealkirjaga Kartaago langemine, nüüd Tate Britain) iidse impeeriumi. Tänaseni austavad muuseumi kuraatorid kuulsa Briti kunstniku palvet. (tuba 15).
Oranži tsooni artistide seast paistavad silma järgmised: Caravaggio, Antoon van Dyck, Claude Lorrain, Guido Reni, Rembrandt kui Diego Velázquez.
Millele tasub tähelepanu pöörata?
- prantsuse maalikunstniku uskumatult realistlikud teosed Claude Lorrain (põgusalt Claude), kaasa arvatud maalid pealkirjaga: Püha Ursula lahkub Roomast, Meresadam koos Seeba kuninganna pardaleminekuga kui Maastik Cephaluse ja Prokrisega; kunstnik asus 27-aastaselt elama Rooma ja tema töödes saame jälgida igavese linna iidsete hoonete eeskujul ehitatud hooneid ja rajatisi (ruum 29),
- pintsliportreede kollektsioon Rembrandt, sealhulgas kaks autoportreed - maalitud vanuses 34 ja 63 aastat vana (tuba 22),
- tööd Peter Rubens, sealhulgas kaks tutvustavat teost Pariisi kohus, ja Sabiini naiste röövimine kui Roomlaste triumf (tuba 18),
- portreed ja muud tööd Antoon van Dyck ruumis 20,
- lillemotiiviga maalide kogu ruumis 17a,
- üle tosina Hollandi ja Itaalia (Tiber ja akvedukti varemed) maastikku ruumides 19 ja 26; flaami meistrite nimed ei jää enamikule külastajatele teada, kuid teosed kujutavad realistlikult 17. sajandi Hollandit (ja üksikjuhtudel viitavad ka toonasele Itaaliale),
- Itaalia meistrite sakraalse teemaga teosed ruumis 31, kus näeme töid sellistelt kunstnikelt nagu: Caravaggio (kaasa arvatud teos pealkirjaga Õhtusöök Emmauses), Pietro da Cortona, Domenichino kui Guido Reni.
Rokokoo, kunst pärast 1800. aastat, impressionism ja postimpressionism (roheline tsoon, 18. kuni 20. sajandi algus)
See muuseumi osa meeldib külastajatele, kes eelistavad religioossete teemade asemel kaasaegsemat kunsti ja maastikke.
Rahvusgalerii uhkeldab muljetavaldava maalikoguga Claude Monet ja mitu teost Vincent van Gogh (sealhulgas üks kuulsatest päevalilledest). Hollandi kunstniku töödega ruumi puhul tuleb aga arvestada, et meil on raske turistide massist läbi pressida!
Teiste kunstnike seas tasub tähelepanu pöörata realistlikele maastikele Giovanni Antonio Canala helistas Canalettokes tutvustas 18. sajand Veneetsia nagu fotol. Siinkohal tasub rõhutada, et see pole sama Canaletto, mis Varssavis lõi ja suri. Sama pseudonüümiga maalikunstnikest teine oli tema nimi Bernardo Bellotto ja oli Antonio Canali vennapoeg. Huvitaval kombel leiab mitmeid noorema kunstniku töid ka Londoni Rahvusgaleriist, kuid täissignatuuriga (Bernardo Bellotto). Sõna Canaletto võib tõlkida kui väike kanal.
Millele tasub tähelepanu pöörata?
- tööd Vincent van Gogh (sh. Päevalilled, Tool kui Krabid) ruumis 43 (veebruaris 2022 ruum suleti ja osa töid viidi ruumi 41),
- tööd Claude Monetsealhulgas, kuid mitte ainult, üks versioon Vesiroosid, töö õigus Suplejad La Grenouillère'is (kus näeme Bougivali linnas Seine'i kaldal supelranda) või üsna originaalset maali, mis kujutab Thamesi ja taustal Westminsteri paleed (ruum 41),
- teiste impressionistide või postimpressionistide teosed ruumis 41, sh Paul Cézanne, Veneetsia maastikud pintsliga Canaletto ja tema vennapoeg Bernardo Bellotto (üks töö) (ruum 38),
- neli Veneetsia kunstniku tööd Giovanni Battista Tiepolo, mis varem rippus jõuka Cornaro perekonna palee peegelkapis (see oli kardinal Cornaro käsul kuulus kabel Püha Teresa ekstaas disain ja peitlid Gianlorenzo Bernini),
- maastikud, maastikud ja muud Briti maalikunstnike teosed (sh. John Constable, Thomas Gainsborough kui William Turner) 1750-1850 (ruum 34).
Vaatamisväärsused
Londoni rahvusgaleriis on üks tähtsamaid Lääne-Euroopa kunstikogusid maailmas. Seetõttu ei tohiks meid üllatada, et muuseumisse koguneb turiste, mida mõjutab ka keskne asukoht ja lähedus muudele olulistele vaatamisväärsustele.
Kui soovime rahus tubades ringi jalutada, on kõige parem kohale tulla kohe peale avamist ja vältida nädalavahetusi. Tipptunnid on tavaliselt 12:00-16:00 / 17:00, kuid võib ka juhtuda, et kell 14:00 tulles ei kohta te rahvast.
Käisime galeriis ka ise korduvalt, erinevatel aastaaegadel ja kahjuks tuleb märkida, et osades ruumides (näiteks impressionistide ja postimpressionistide tööde ajal) on keset rahvamassi. päeval, isegi talvel. Sellegipoolest oli jaanuaris või veebruaris Rahvusgaleriis palju toredam ja kobedam külastada kui juunis või juulis.
Kui meil pole piiramatult aega, tasub ruumiplaan eelnevalt läbi lugeda ja oma külastus hästi planeerida. Kohapeal on olemas paberkaart, kuid see on lisaks tasuline ja ruumides asuvate maalide täpsemaid kirjeldusi me ei leia.
Ruumide virtuaalse kaardi (inglise keeles) leiab muuseumi ametlikult kodulehelt.
Muuseum on kohandatud pikkadeks külastusteks ja mõnes ruumis on istumiskohti. Infolauast ja Sainsbury tiivast saab laenutada kaasaskantavat taburetti.
Kui palju aega peaksite rahvusgalerii külastamiseks kulutama?
Meie arvates on kõige parem planeerida kaks kuni kolm tundi. Inimesed, kes on huvitatud vaid killukesest kollektsioonist, saavad kohe minna konkreetsetesse ruumidesse ja külastada galeriid umbes 60-90 minutiga.
Piletid
Rahvusgalerii sissepääs see on tasuta. Mõned ajutised näitused võivad olla tasulised.
Lahtiolekuajad
Muuseum on avatud laupäevast neljapäevani 10.00-18.00 ja reedeti 10.00-21.00.
Muuseum on suletud 1. jaanuaril ning 24., 25. ja 26. detsembril.
Sissepääs muuseumisse
Muuseumile on neli sissepääsu – kolm Trafalgari väljakult (sissepääs Sainsbury Wingi, peasissepääs läbi portikuse ja nn Getty sissepääs paremal) ja üks Pigotti hariduskeskusest, mis asub hoone vastasküljel.
Trafalgari väljaku keskne sissepääs nõuab trepi kasutamist, kuid kõik teised on kohandatud liikumispuudega inimeste vajadustele ja ei nõua künniseid.
Sõida
Rahvusgaleriisse saab olenevalt alguspunktist jalgsi või ühistranspordiga: metroo või bussiga.
Lähim metroojaam galerii piirkonnas on Charing Cross, mis teenindab kahte liini (Bakerloo Line ja Northern Line). Kohe selle kõrval asub ka samanimeline raudteejaam.
Teised lähedalasuvad jaamad on: Leicesteri väljak (Northern Line ja Piccadilly Line), Piccadilly tsirkus (Bakerloo Line ja Piccadilly Line) i Muldkeha (Bakerloo Line, Circle Line, District Line ja Northern Line).
Lihtsaim viis juurdepääsu kontrollimiseks on kohaliku omavalitsuse operaatori ametlikul veebisaidil või Google Mapsis.
Juurdepääs liikumispuudega inimestele
Muuseum on kohandatud liikumispuudega inimeste külastusteks ning igal korrusel on lift. Probleemide korral saame pöörduda mõne töötaja poole, kes hea meelega aitab ja infot annab.
