Sellest ühest Euroopa nooremast pealinnast ei saa sageli Poola turistide sihtkoht. Võib-olla on see tingitud kõrgetest hindadest või võib-olla vanade ajalooliste hoonete puudumisest? Helsingile tasub ju võimalus anda!
Lühike linna ajalugu
Tõsi küll, arheoloogiliste avastuste järgi tänapäeva Helsingi piirkond on olnud inimestega asustatud alates 5. sajandist eKrkuid see oli tüüpiline põllumajanduslik asula ega omandanud kunagi püsivat iseloomu. Samuti pole sellele alale rajatud keskaegsest külast jälgegi. Linna ajalugu algab 16. sajandil. Siis on Rootsi kuningad (Soome oli keskajast Rootsi võimu all) rajasid linna nendele aladelemis pidi konkureerima Tallinnaga teisel pool Läänemerd. Esimene (1528) oli täiesti ebaõnnestunud. Teine, aastast 1550, kestis üheksakümmend aastat, kuid andis tänapäevasele Soome pealinnale praeguse nime. Seda asulat kutsuti Helsingfors. Nimi tähendas "Helsingi jõe juga" (siis siin voolava Vantaa jõe nimi). Tänu sellele, et uus linn väga kiiresti ei arenenud, sai 1640. a Krahv Per Brahe otsustas nad viia teisele poole jõge, kus tänapäeva pealinna süda tuksub.
Linn pidi aga oma kaasaegse staatuse saavutamiseks palju läbi elama. Aastal 1713 see jäi hävitas taganev Rootsi armee. Kuigi kuningas Friedrich I ehitas siia võimsa kindluse, oli Gustav IV Adolf Helsingi juba kaotanud. See nõrk ja ebakindel valitseja viis välispoliitikat nii osavalt läbi, et leidis vaenlasi mõlemas Napoleoni sõdadesse sattunud Euroopa leeris. Tsaar Aleksander I teatas Soome inkorporeerimisest tema impeeriumi koosseisu ja andis soomlastele hulga autonoomiaid. Hoolimata 1812. aasta suur tulekahju sest riigi tulevane pealinn on saabunud kiire arengu periood. Sel ajal sai Helsingist Soome uus pealinn, mis asus Venemaa sees. Tekkis raudtee, ehitati uusi tehaseid ja elanike arv kasvas kiiresti. Sündis ka soome rahvusteadvus - teatrites mängiti soome näidendeid, esimesed ajaloolased ja kirjandusteadlased uurisid Soome möödunud sajandite pärandit.
Nõrgenev Vene impeerium otsustas autonoomia kaotada, mille tagajärjeks oli streigilaine ja soomlaste kaasamine 1905. aasta revolutsiooni. 1917. aastal toimusid Helsingis kaklused, mis olid seotud nn Soome kodusõda, kus riigi iseseisvuse pooldajad ja nõukogude-meelsed kommunistid seisid üksteise vastu. Sõda lõppes endise võiduga (Saksa vägede ja Poola leegioni osavõtul Soomes) ja uue riigi piiride kehtestamine. Rahuperioodi katkestas puhkenud nn Talvesõda NSV Liiduga ja sellele järgnenud Jätkusõda, mille käigus Nõukogude õhuvägi pommitas Helsingit. Riik väljus nendest kokkupõrgetest territoriaalsete kaotustega ja sundis majanduskoostööd Nõukogude Liiduga, kuid säilitas iseseisvuse. Helsingi seisis seetõttu silmitsi stabiilse arengu perioodiga. 1952. aastal korraldas linn suveolümpiamängud.
Sul ei ole Helsingis veel majutust? Vaadake kehtivaid pakkumisi ja tutvustusi Booking.com-i veebisaidil (vaatamiseks klõpsake siin!)reklaamHelsingi külastamine
Kui palju aega peaksite Helsingiga tutvuma?
Kui muuseumid meid ei huvita, siis 1-2 päeva pärast näeme Soome pealinna (vägev koht nn linnapuhkuseks). Kaasaegse kunsti või Soome ajaloo huvilised peavad aga vaatamisväärsustega tutvumiseks palju rohkem aega varuma.
Helsinki Card (värskendus 2022)
Linnas on müügil ka oma sooduskaart kolmes ajaversioonis (24-, 48- ja 72-tunnine) ning kahte tüüpi (LINN ja PIIRKOND).
Enne kaardi ostmist tasub üle vaadata, milliseid atraktsioone saame vaadata tasuta ja millistele vaid allahindlust. Seda saate teha siin Helsinki Cardi ametlikul veebisaidil.
Kaartide hinnad:
| kaardi tüüp / kehtivusaeg | täiskasvanud – CITY versioon | lapsed - CITY versioon | täiskasvanud – REGION versioon | lapsed – REGION versioon |
|---|---|---|---|---|
| 24 tundi | 46€ | 23€ | 50€ | 25€ |
| 48 tundi | 56€ | 28€ | 62€ | 31€ |
| 72 tundi | 66€ | 33€ | 72€ | 36€ |
Keskus
Tänapäeva Soome pealinna fookus on Esplanadi - populaarne promenaad, mis koosneb kahest risti asetsevast tänavast ja nende vahel laiuvast haljasalast. Esplanadist põhja pool näeme ümbritsetuna klassikalistest monumentidest Senati väljak. Selle keskele need paigutati kuju Helsingi heategijad - Tsaar Aleksander II. Tagaküljel on näha valge hoone, mis on kaetud roheliste kuplitega – see on ehitatud 19. sajandil luterlik katedraal. Selle kuju võib olla pisut üllatav, kuna hoone rajamisel lähtuti Peterburi õigeusu Iisaku kirikust. Väljakul asuvad ka olulisemad riigihooned, sealhulgas Riiginõukogu palee. Siin asub ka Soome vanim ülikool ja selle raamatukogu. Ülikooli raamatukogu hoonet peetakse üheks silmapaistvamaks Skandinaavia klassitsismi teoseks. Näeme ka Senacki väljakul Helsingi vanimad üürimajad, sealhulgas 18. sajandist Sederholmi linnamaja, nüüd eluase Linnamuuseum. Esplanadi lõpeb veepiiril avatud turuväljak (Kauppatori). Väljak asub otse mere ääres ja on üks Helsingi atmosfäärilisemaid kohti. Siin kaubeldakse toidukaupadega, aga ka suveniiridega. Sügisel toimub siin populaarne heeringaturg. Müürilettide vahele kõrgub kivist postament, mille ülaosas on kuldne kotkas. Seda nimetatakse keisrinna kivi - mälestades tsaarinna Aleksandra Fjodorovna visiiti Helsingisse.
Nagu Senacki väljakul, asuvad Kauppatoril paljud avalikud hooned (sh presidendiloss). Siit näete ka väikesele künkale ehitatud, õigeusu katedraal Jumalaema uinumise aeg (Ouspensky katedraal). Tempel on ehitatud üheksateistkümnendal sajandil ja paistab Helsingi hoonetest silma punase fassaadiga. Kirik asub väikesel Katajanokka saarel.
Keskuse põhjaosa hõivavad rongi- ja bussijaamad ning arvukad muuseumid. Turistid saavad siin külastada Kiasma kaasaegse kunsti muuseum (Mannerheiminaukio 2), Galeria Ateneum (Kaivokatu 2) või Soome loodusmuuseum (Pohjoinen Rautatiekatu 13).
Kaivopuisto
See kesklinnast lõuna pool asuv linnaosa rajati samanimelise pargi lähedusse (Kaivopuisto). 1830. aastatel otsustati siia luua spaa Venemaa märkijatele. Idee kiitis heaks tsaar ise ja see viidi ellu. Sellest ka selle linnaosa iseloom - palju rohelust ja vanu villahooneid. See väärib ennekõike tähelepanu Mannerheimi muuseum, kindral, marssal, Soome president. See asub selle Soome rahvuskangelase endises kodus (Kalliolinnantie 14). Huvitav fakt on see Mannerheim veetis mitu aastat oma elust Poolas ja ta mäletas seda viibimist väga hästi. Samuti tasub jalutada kaunis Kaivopuisto pargis ja seda vaadata Soome Astronoomia Seltsi vana vaatetorn.
Kesklinnast põhja pool
Helsingi kesklinnast põhja pool asuvad mitmed huvitavad vaatamisväärsused. Paljud turistid külastavad nn kivikirik see on Temppeliaukio (Lutherinkatu 3). Selle huvitava templi ehitasid 1969. aastal vennad Suomalainenid. Idee oli luua projekt, mis ei hävitaks kohtade iseloomu. Nii otsustati kirik kaljusse õõnestada. Vaatamata vaidlustele on projekt meelitanud ja meelitab jätkuvalt ligi arvukalt külastajaid. See asub kirikust ida pool Soome rahvusmuuseum esitledes riigi ajalugu. Veelgi põhja pool näeme huvitavat Jean Sibeliuse kuju, Soome helilooja, kompleks mitmesajast metalltorust. See asub kirdeosas Olümpiastaadion koos torniga, kust avaneb suurepärane vaatepunkt.
Suomenlinna kindlus
Asub linnast lõuna pool asuvatel saartel kindluson nimekirja kantud UNESCO. 18. sajandil rootslaste ehitatud, ajaloos olulist rolli ei mänginud (sõjas Venemaaga loovutati kiiresti) ja võib-olla just seetõttu on see meie ajani säilinud. Sellele jõudmiseks ja selles piirkonnas asuva muuseumi külastamiseks peate sõitma Plac Targowy piirkonnast väljuva praamiga.
Seurasaari vabaõhumuuseum
Saarel (aga asub linna lääneosas) on ka huvitav vabaõhumuuseum. 20. sajandi alguses rajatud rajatises on vähem kui 100 erineva otstarbega hoonet riigi eri piirkondadest. Siia saad sisse praamiga (hooajal) või mööda puitsilda, mis ühendab muuseumi mandriga.
Turvalisus
Helsingi (nagu ka Soome) on külastajatele turvaline linn. Rahvarohketes kohtades ole aga taskuvaraste suhtes ettevaatlik.
Alkohol
Alkoholism on Soomes suur probleem. Seetõttu järgivad võimud suhteliselt ranget alkoholivastast poliitikat. Pärast kella 21.00 sulgevad kauplused oma alkoholiputkad. Asulakohas on alkoholi tarbimine keelatud.
Seevastu soomlased on kuulsad oma maitsvate viinade poolest. Siit pärinevad sellised tooted nagu Finlandia või Koskenkorva (nii kutsutakse küla, kust pärineb vesi kohalike viinade tootmiseks). Kohalikes pubides tasub küsida ka Soome sahti õllestiili kohta.
Toit
Öelda, et Soome hõrgutised on spetsiifilised, on nagu midagi ütlemata. Siinne toit jääb teile kindlasti meelde. Soomlased söövad lagrits, neil on sellest isegi soolane versioon nimega ammoniaakid. Selle maitsega võite proovida ka jäätist ja isegi viina.
Soomlased söövad sageli kalakuid nad ei põlga ka maismaaloomade liha. Siin saate proovida röstitud põhjapõder (poronpaisti) või väikeste kalade ja lihatükkidega täidetud spetsiaalne pelmeen (kalakukko). Maitsma peaks need, keda kulinaarsed veidrused hirmutavad lihapullat või ümmargused hakklihakotletid. Võime proovida mõnda vähem vastuolulisemat magustoitu "Kuninga palgamõrvar" ehk Laskiaispulla (kõige lihtsam on saada puhkuse ajal). Küpsis on silmapaistmatu ja viis Rootsi kuninga Adolf Fredericki surmani. Teine asi on see, et monarh pidi sellest erialast kümmekond tükki endale sisse pigistama.
Kuidas Helsingis raha säästa?
See on tõeline kunst! Kahjuks on Helsingi suhteliselt kallis linn. Turuplatsi lähedalt saame osta odavaid Soome suupisteid. Helsingi muuseumides on üldjuhul üks vaba päev kuus. Erandiks on Helsingi muuseum (Aleksanterinkatu 16), mida külastame tasuta.
Seevastu tehnikamuuseumi (Viikintie 1) saab igal neljapäeval piletit ostmata näha. Rahvusmuuseum (Mannerheimintie 34) pakub igal reedel kaks tasuta tundi (16.00-18.00). Tasuta vaatame ka meediamuuseumi (Ludviginkatu 2-4), Soome Panga muuseumi (Snellmaninkatu 2) ja ajutisi näitusi Galeria Virkas (Pohjoisesplanadi 11-13).
Samuti võite olla huvitatud artiklist: Hinnad Soomes ja Helsingis.