Enam kui seitsmesajast ellujäänud Titanicu reisijast sai enamik pärast õnnetust populaarseks. Ajakirjanikud soovisid sündmustest eksklusiivset ülevaadet, nende mälestused olid kulda väärt ja nende elud, olenemata sellest, mida nad hiljem tegid, tembeldati "nendeks, kes jäid ellu uppumatu laeva õnnetusest". Tragöödiat kogesid ka need, kes olid juba reisi ajal edukad staarid või jõukad kuulsused, sütitades vähem sündinute kujutlusvõimet.
1. Joseph Bruce Ismay
Joseph Bruce Ismay oli White Star Line'i laevaliini direktor. Ta aitas naisi ja lapsi evakueerida, istus siis ise päästepaadis ja erinevalt kapten Edward Smithist ja Thomas Andrewsist, kes ehitasid Titanicu, jäi ta ellu. Küllap soovis ta hiljem mitu korda, et ta oma laevaga alla poleks läinud. Avalikkus ei andestanud talle enda peale mõtlemist, kuigi õnnetuse uurimiskomisjon leidis, et ta päästis oma elu, kui kedagi teist polnud, kes aitaks. Ta astus kohe direktori kohalt tagasi ja viskas kuni oma surmani 1937. aastal välja kõik, kes tema ees Titanicut mainisid.
2. Margaret "Maggie" Brown
Margaret "Maggie" Brown hüüdnimega Unsinkable Molly oli Titanicu pardal nii kuulus tegelane, et ta jäädvustati isegi kõige kuulsamas katastroofi filmis. Ta oli pärit Iiri immigrantide perest, kuid abiellus jõuka ameeriklasega ja tegi USA-s karjääri feministi ja naiste õiguste aktivistina Colorados. Ta oli koos tütrega Egiptuse- ja Euroopa-reisil, kui sai teada poja raskest haigusest ja otsustas kohe Ameerikasse naasta.
Päästeoperatsiooni ajal osales ta aktiivselt inimeste päästepaatidesse paigutamisel ja tunnistajad meenutasid, et ta oli peatanud ühe neist vettelaskmise, öeldes, et sinna mahub rohkem inimesi. Ellujäänuid päästnud Carpathia laeva pardal sai Margaret Brownist laevahukkude komitee esinaine ja New Yorki jõudes suutis ta koguda üle kümne tuhande dollari Titanicu kõige vaesemate reisijate jaoks. Kuna naised õnnetuse kohta tunnistusi anda ei tohtinud, pani ta oma mälestused kirja ja avaldas need ajakirjanduses.
3. Madeleine Astor
Madeleine Astor oli Titanicu pardal olnud rikkaima reisija John James Astor IV teine naine. Nende abielu oli skandaal mitte ainult suure vanusevahe tõttu, vaid ka Astori kõrgetasemelise lahutuse tõttu oma esimesest naisest. Madeleine'ile ja tema abikaasale järgnesid ajakirjanikud ja fotograafid ning nende mesinädalate reis Egiptusesse ja Euroopasse pidi olema hingetõmbeks neid ümbritseva sensatsioonilise õhkkonna eest.
Kui ta Prantsusmaal Titanicu pardale astus, oli ta viiendat kuud rase. Kuuldes, et laev sõitis vastu jäämäge, võttis ta asja rahulikult ja kolmanda klassi reisija meenutas, et Madeleine Astor laenas pojale karvase salli, et ta ei külmetaks. Kui paanika valdas eranditult kõiki, püüdis Jan Jakub Astor end koos oma naisega päästa, viidates naise seisundile, kuid talle keelduti. Eelistati lapsi ja naisi. Miljonäril ei õnnestunud end päästa ja Madeleine Astor naasis New Yorki, kus sama aasta augustis sünnitas oma poja John James Astor IV.
4. Karl Olof Jansson
Karl Olof Jansson oli Rootsi Tööpartei ühenduse liige. Tema vend lahkus 20. sajandi alguses Rootsist USA-sse ja veenis teda hiljem endaga ühinema. Karl Olof Jansson ostis Kopenhaagenis piletid ja otsustas Inglismaalt Titanicuga Ameerikasse sõita. Kui kokkupõrge juhtus, tormas Jansson oma kabiinist välja uurima, mis juhtus.
Talle selgitati, et laev sõitis vastu jäämäge, kuid ta ei suutnud seda uskuda, sest sellele ei viidanud midagi. Igaks juhuks otsustas ta siiski oma kajutisse tagasi minna, et end soojemalt riidesse panna. Sinna sisenedes märkas ta, et sellesse koguneb järjest rohkem vett. Tal õnnestus päästa, kuigi tunnistas hiljem kurvalt, et ei mõelnud peale iseenda peale kellegi teise peale ja oli osaline ägedas olelusvõitluses, mille üle ta uhkust ei tundnud.
5. Lucy Christiana, leedi Duff-Gordon
Lucy Christiana, Lady Duff-Gordon oli üks populaarsemaid moedisainereid Inglismaal. Tänu temale said populaarseks uued naiste korsetid, mis võimaldasid neil rohkem liikumisvabadust. Lady Duff-Gordon oli ka kaasaegsete moeetenduste eelkäija. Disainer seilas äriasjus USA-sse ja evakueerimise ajal viidi ta esimesse päästepaadi. Tema märkus sekretärile, et ta kaotas avariis oma kauni öösärgi, vihastas mehe, kes siis kõigest ilma jäi.
Siis pakkus Lucy Christina abikaasa mitmele päästepaadis viibivale mehele tänapäeva viiesaja dollari väärtuses, et nad kaotatud asjad tagasi ostaksid. Kriitikalaine tekitas tõsiasi, et päästepaadis olid mehed, mitte ainult naised ja lapsed, kui ka disaineri muretu suhtumine. Hiljem väitis ta, et ta ei mäletanud merehaiguse tõttu mingeid vahetusi ega evakueerimise asjaolusid. Kolm aastat hiljem vältis ta järjekordset merekatastroofi, kui ta kehva tervise tõttu tühistas reisi Lusitaniale, mille Saksa allveelaev torpedeeris.
6. Violet Jessop
Violet Jessop sündis 19. sajandi lõpus iirlastest vanematele Argentinas. Mõni aeg hiljem kolisid nad kõik Inglismaale ja Violetist sai Orinoco laeva stjuardess. Ta pidi peagi kuulsaks saama kõigi kolme olümpialaeva ellujääjana. 1910. aastal töötas ta olümpialaeva pardal, kui see põrkas kokku ristlejaga.
Kahju polnud aga suur ja Olympic naasis avamerele kaks aastat hiljem. Ta oli Titanicu pardale minnes kahekümne nelja aastane ja tragöödiaööl anti tal käsk aidata inimesi, kes evakueerimisjuhistest aru ei saanud. Violet meenutas hiljem, et viibis kellegi lapsega päästepaadis ja vaatas eemalt, kuidas laev kaheks purunes ja uppus. Carpathia pardalt leidis ta šokeeritud ema, kes sõnagi lausumata selle Violeti käest rebis ja minema jooksis. Esimese maailmasõja ajal muudeti Britannic haiglalaevaks ja 21. novembril 1916 tabas see miini. Parameedik Violet Jessop sai päästeoperatsiooni käigus koljuluumurru, kuid teised ellujäänud aitasid teda. Pärast sõda jätkas ta tööd stjuardessina ja õena White Star Line'i laevadel.
7. Charles Herbert Lightoller
Charles Herbert Lightoller oli teine ohvitser Titanicu pardal. 1888. aastal asus ta merel töötama õpipoisina ja seitse aastat hiljem andis purjelaevad aurulaevadele. Kui Titanic evakueeriti, oli ta eriti ettevaatlik naiste ja laste päästmisel. Ta oli vanim meeskonnaliige, kes paiskunud päästepaadis triivides ellu jäi.
8. Frederick Fleet
Frederick Fleet kasvas üles lastekodudes ja asenduskodudes. Merel tööle asudes oli ta kaheteistkümneaastane ja pärast nelja-aastast kvalifitseerumist töötas Olympica pardal vaatlejana. Ta oli Titanicule registreerides kakskümmend viis. Just tema ja Reginald Lee teenisid kurepesas ja märkasid esimestena, et Titanic sõidab jäämäele.
Talle määrati päästepaadi juhtimine ja ta jäi seetõttu ellu. Tema kaaslane Reginald Lee suri üks aasta pärast õnnetust kopsupõletikku, mille ta evakueerimise ajal haigestus. Frederick Fleet töötas hiljem olümpial, kuid uppunud Titanicu meeskonnaliikmena sai ta kurikuulsaks ja läks tööle teise laevaliini juurde. 1960. aastatel sooritas ta pärast naise surma enesetapu.
9. Harold Sydney pruut
Harold Sydney Bride oli Titanicu noorem raadioohvitser. Tema tööülesannete hulka kuulus nii reisijate sõnumite saatmine kui ka hoiatuste vastuvõtmine teistelt laevadelt. Tema ettepanek oli saata pärast kokkupõrget õhku uus SOS-kood, mida tehti ajaloos teist korda. Ta vabastati ametist vahetult enne laeva uppumist ja abistas ümber läinud päästepaadi allalaskmisel. Sellest sai aga pääste viieteistkümnele inimesele, sealhulgas Harold Bride'ile, keda see aitas.
10. Joseph Groves Boxhall
Joseph Groves Boxhall oli Titanicu neljas ohvitser. Ta oli pärit mereväe traditsioonidega perekonnast ja ta ei kujutanud ette muud elu. Vastu jäämäge tabas Boxhall endale tassi teed valmistades. Kohe paluti tal kahjusid hinnata, kuid esialgu ta neid ei märganud. Alles mõne aja pärast ilmus vesi sisse. Uurimise ajal vallandas tema tunnistus oletuste laviini, kuna ta tunnistas, et oli näinud suurt laeva, mis ei aidanud ellujäänuid vaatamata sellele, et ta oli lähedal. Tema testamenti järgides viskas tema perekond pärast tema surma tema tuha ookeani, kus Titanic uppus.