Pärsia impeerium kestis 2400 aastat, alates aastast 550 eKr. kuni 1925. aastani. Õppige tundma erakordset teavet ja huvitavaid fakte Pärsia tsivilisatsiooni kohta.
1. Pärslastel oli kuumal suvel viis toitu külmikus hoida. Nad ehitasid suurepäraseid maa-aluseid kambreid, mis isoleeriti kuumakindlate mudatellistega ning mida jahutasid jää ja tuul.
2. Enamasti hõlmas Ahhemeniidide dünastia ajal Pärsia impeerium 5,5 miljonit ruutkilomeetrit, mis ulatus üle osade Balkani poolsaare, suure osa Musta mere ümber, Kesk-Kaukaasiast, kogu Anatooliast, Põhja-Egiptusest ja suuremast osast Kesk-Eestist. Ida, välja arvatud suurem osa Araabia poolsaarest, osa Kesk-Aasiast ja Induse jõgi.
3. Ühte Pärsia kohtunikku tabas altkäemaksu võtmisest tabades kohutav saatus. Kohtunik tapeti ja seejärel nülgiti ning tema nahka kasutati uue kohtuniku tooli polsterdamiseks. Kohtuniku poeg asendas teda ja ta pidi istuma isa nahktoolis.
4. Vanadel pärslastel oli iga-aastane sünge festival nimega "Mage Slaughter". Maagid olid zoroastri preestrite klass ja kui inimesed said aru, et üks neist oli ebaseaduslikult Pärsia troonile asunud, tapsid nad tema ja kõik teised maagid.
5. Pärsia impeeriumi esimene keiser oli Cyrus Suur. Babüloni vallutamiseks lasi ta ehitada kanali Eufrati jõe ärajuhtimiseks, et tema väed saaksid Babüloni turvaliselt ületada ja sinna siseneda.
6. Vanad pärslased jätsid meile oma elu kohta väga vähe teavet. Nende ajaloo ja eluviisi rekonstrueerimisel toetume peaaegu täielikult nende vaenlaste, eriti kreeklaste aruannetele.
7. Briti diplomaadid ja Pakistani sõjaväelased tõid Londonisse umbes 180 kulda ja hõbedat – tuntud kui Oxuse aare –, kus neid praegu hoitakse Briti muuseumis.
8. Esimene registreeritud dünastia Vana-Pärsias on Mediaani dünastia. Selle asutasid piiskopkonnad, mis valitsesid aastatel 728–675 eKr. ja asutas Ecbatana pealinna.
9. Ahhemeniidide valitsemise ajal rühmitati Pärsia ühiskond feodaalsüsteemi, kuhu kuulusid Azadi aadlikud, töölisklassi bandaka ja orjad, keda tunti mariaka nime all.
10. Vanim teadaolev inimõiguste harta koostati Pärsias 539 eKr kuningas Cyrus Suure käsul. Savisilindrile kirjutatud kaart garanteeris tolerantsuse kõigi impeeriumi rasside, keelte ja religioonide suhtes.
11. Ahhemeniidide impeeriumi iidsed pärslased valmistasid kunsti mitmel kujul, sealhulgas metallitööd, kaljunikerdamist, kudumist ja arhitektuuri. Kui Pärsia impeerium laienes teistele varajase tsivilisatsiooni kunstikeskustele, tekkis nendest allikatest pärit mõjutustega uus stiil.
12. Pärslased olid ühed esimesi, kui mitte esimene tsivilisatsioon, kes tunnistas monoteistlikku religiooni. Zoroaster oli iidne Iraani vaimne juht, kes pani aluse religioonile, mida praegu tuntakse zoroastrismina – religiooni, mida järgivad paljud Pärsia impeeriumis.
13. Cyruse poeg Cambyses II vallutas Egiptuse aastal 525 e.m.a. Teades Egiptuse kultuuri, et kassid on pühad, asetas ta oma armee kilpidele kassimotiivid, et Egiptuse armee segadusse ajada.
14. Pärslased kutsuvad oma kuningaid Shahanshah või Shah ehk kuningate kuningaks.
15. Kuningas Cyrus mitte ainult ei jutlustanud, vaid ka praktiseerinud usulist sallivust. Kui Pärsia aastal 539 e.m.a Babüloni vallutas, vabastas Kyros juudi rahva, kes oli Juudast välja aetud. Nad pöördusid tagasi Juudasse ja ehitasid Pärsia võimu all olevasse Jeruusalemma teise templi.
16. Esimene erapank asutati 2500 aastat tagasi Pärsias.
17. Pärsia vaibakudumise ajalugu ulatub rändhõimude aega. Vanad kreeklased hindasid nende käsitsi kootud vaipade meisterlikkust, mis on kuulus oma keeruka disaini ja erksate värvide poolest. Tänapäeval on enamik Pärsia vaipu valmistatud villast, siidist ja puuvillast.
18. Pärsia alamad 5. sajandil e.m.a. need olid väga mitmekesised. Impeerium ulatus Kreeka põhjaosast läänes kuni Pakistanini idas ning hõlmas Egiptust, Mesopotaamiat, Araabiat ja palju muud.
19. Lõuna-Iraanis asuv iidne Pärsia pealinn Persepolis on üks maailma suurimaid arheoloogilisi paiku. 1979. aastal kanti Pärsia pealinn UNESCO maailmapärandi nimekirja.
20. Kuigi Pärsia impeerium oli mitmekesine ja inimesed pidasid erinevaid religioone, peetakse zoroastrismi impeeriumi üheks eristavamaks aspektiks. Erinevalt tollastest vanadest kreeklastest ei uskunud pärslased, et jumalad on inimestega sarnased.
21. 5. sajandil eKr nad püüdsid Kreekat vallutada, kuid tulutult. Issuse lahing Aleksander Suure ja Darius III vahel aastal 333 e.m.a viis Pärsia impeeriumi langemiseni.
Loe edasi: Huvitavaid fakte Aleksander Suure kohta