Merkuur, päikesesüsteemi planeet. Kaheksas suuruselt ja kaalult. Selle lähedus Päikesele ja väiklus muudavad selle palja silmaga kõige tabamatumaks planeediks.
Vaata ka -> Huvitavaid fakte planeetide kohta
Vaatamata raskustele seda näha, tunti Merkuuriat vähemalt Sumeri aegadel, umbes 5000 aastat tagasi. Klassikalises Kreekas nimetati seda Apolloks, kui see ilmus hommikutähena vahetult enne päikesetõusu, ja Hermeseks, Rooma jumala Merkuuri vasteks, kui see ilmus õhtutähena vahetult pärast päikeseloojangut.
Hermes oli jumalate kiire sõnumitooja ja planeedi nimi viitab seetõttu tõenäoliselt selle kiirele liikumisele võrreldes teiste taevaobjektidega.
Isegi uuematel ajastutel polnud paljud taevavaatlejad kogu oma elu jooksul Merkuuri näinud. Arvatakse, et Nicolaus Copernicus, kelle heliotsentriline taevamudel 16. sajandil selgitas, miks Merkuur ja Veenus alati Päikese vahetusse lähedusse paistavad, avaldas surivoodil kahetsust, et polnud kunagi ise Merkuur planeeti vaadanud.
Merkuur on kuumuselt teine planeet. Kuigi Veenus on Päikesest kaugemal kui Merkuur, kogeb see tegelikult kõrgemat temperatuuri. Seda seetõttu, et Merkuuril puudub temperatuuri reguleeriv atmosfäär ja see põhjustab planeedi kõige äärmuslikumaid temperatuurimuutusi.
Suur osa Merkuurist võis olla kaetud kuiva laavaga. Planeedi põhjapoolsed tasandikud tunduvad siledad, kuna laava võis pinnale valguda, siludes seda liikumise ajal. Kuigi teadlased ei näe praegu Merkuuri pinnal vulkaanilist aktiivsust, usuvad paljud, et see võib olla hea seletus sellele, milline planeet tänapäeval välja näeb.
Merkuur on Päikesesüsteemi väikseim planeet, mille läbimõõt on 4879 km ja üks viiest palja silmaga nähtavast planeedist.
Merkuur on Maa järel suuruselt teine planeet. Vaatamata oma väiksusele on Merkuur väga tihe, kuna koosneb peamiselt raskmetallidest ja kivimitest, mis on maapealsete planeetide peamised omadused.
Planeedi atmosfäär on nii õhuke, et teadlastel on sellele teine nimi: eksosfäär. Kuul ja teistel Päikesesüsteemi kehadel on ka eksosfäärid, mistõttu on see võib-olla Päikesesüsteemi kõige levinum atmosfääritüüp.
Merkuuril ei ole ühtegi aastaaega. Merkuuri teljel on kõigist teistest planeetidest madalaim kalle, mistõttu selle pinnal ei esine aastaaegu.
Isegi kui Merkuur on Päikesele lähim planeet, võib selle pind siiski olla väga külm. Päevased temperatuurid võivad ulatuda 450 kraadini, öösel aga 170 miinuskraadini. Need kõikumised on võrduvad temperatuurikõikumisega üle 600 kraadi Celsiuse järgi, mis on suurim Päikesesüsteemi planeetidest.
Merkuur on oma nime saanud Rooma jumalate käskjala järgi, keda kreeka mütoloogias tuntakse ka Hermese nime all. Selle põhjuseks on kiirus, millega Merkuur tiirleb ümber päikese ja kiirus, millega Rooma jumalus Merkuur suutis sõnumeid edastada.
Elavhõbeda südamiku raudne tuum neelab umbes 75 protsenti planeedi raadiusest. Tohutu tuum sisaldab rohkem rauda kui ükski teine Päikesesüsteemi planeet.
Merkuuril ei ole kuud ega rõngaid madala gravitatsiooni ja atmosfääri puudumise tõttu.
Kunagi arvati, et Merkuuri ja Päikese orbiitide vahel eksisteerib planeet nimega Vulcan – kuid sellist planeeti pole kunagi leitud.
Astronoomid mõistsid, et Merkuur on planeet, alles 1543. aastal, mil Kopernik avaldas oma Päikesesüsteemi päikesemudeli – asetades Päikese Päikesesüsteemi keskmesse, mitte Maa keskpunkti, nagu varem arvati.
Planeet moodustab vaid 38% Maa gravitatsioonist. See tähendab, et Merkuur ei suuda säilitada oma atmosfääri ja selle asemel õhutavad seda päikesetuuled. Samas toovad samad päikesetuuled aga ka uusi gaase, radioaktiivset lagunemist ja mikrometeoriiditolmu – täiendades atmosfääri.
Merkuur liigub mööda oma elliptilist orbiiti kiirusega umbes 180 000 km/h. Päikese ümber tiirlemiseks kulub planeedil Maal vaid 88 päeva.
Teadlased usuvad, et Merkuuri kraatrites on jääd. Planeedi põhja- ja lõunapoolus on külm ja varjuline, mis võib võimaldada neil veejää kinni püüda. Meteoriidid ja komeedid võisid nendesse piirkondadesse jääd toimetada või Merkuuri veeaur võis sealt välja imbuda ja külmuda.
Merkuuri orbiit on pigem ellips kui ringikujuline. Teadlaste ja astronoomide sõnul on sellel Päikesesüsteemi kõige ekstsentrilisem orbiit ja planeetidest kõige vähem ringikujuline.
Teadlased usuvad, et hiiglaslik asteroid tabas Merkuuri umbes 4 miljardit aastat tagasi, tekitades umbes 1545 km laiuse hiiglasliku kraatri. Calorise basseiniks nimetatud kraater võib sisaldada kogu Texase osariiki. Teadlased on välja arvutanud, et kraatri tekitanud asteroid pidi olema umbes 100 km lai.
Loe edasi: Huvitavaid fakte planeedi Merkuur kohta lastele