Kuigi Liibüa on tänapäeval islamiriik, oli see ajalooliselt varakristlik keskus. Siit leiate olulist teavet, uudishimu ja fakte Liibüa kohta.
Liibüal on kolm ajaloolist piirkonda – Tripolitania loodes, Cyrenaica idas ja Fezzan edelas. Osmanite võimud tunnustasid neid eraldi provintsidena. Itaalia võimu all ühendati nad üheks kolooniaks, mis andis teed iseseisvale Liibüale.
Liibüa pealinn Tripoli suutis 19. sajandil aidata kaitsta Ameerika laevu piraatide rünnakute eest.
Liibüast põhja pool asuvat Vahemere piirkonda nimetatakse sageli Liibüa mereks.
Enne nafta avastamist 1950. aastate lõpus peeti Liibüat ressursivaeseks riigiks ja seda piiras tõsiselt selle kõrbekeskkond. Riik sõltus oma majanduse säilitamiseks peaaegu täielikult välisabist ja impordist ning toornafta avastamine muutis seda olukorda dramaatiliselt.
Liibüal on oma ajaloos olnud vaid üks kuningas. Idris oli riigi kuningas aastatel 1951-1969 ja moslemite ordu Senussi juht. Aastal 1969 sai Gaddafi tema režiimi lüüa.
Gaddafi režiimi viimastel aastatel oli riigi täielik ametlik nimi "Suur Sotsialistlik Liibüa Rahvaste Araabia Jamahiriya".
Liibüa oli ainuke riik maailmas, kus oli riigipank, mis tähendab, et see võis seaduslikult anda oma kodanikele intressivabasid laene ja tal ei olnud välisvõlga.
Rohkem kui 95 protsenti Liibüast on kõrb.
Liibüal on 1770 kilomeetrit Vahemere rannikut.
Peaaegu kõik Liibüa elanikud on moslemid, moodustades 97% elanikkonnast.
Liibüa piirneb põhjas Vahemerega, idas Egiptusega, kagus Sudaaniga, lõunas Nigeri ja Tšaadiga ning läänes Tuneesia ja Alžeeriaga.
Algselt kreeklaste poolt aastal 630 eKr asutatud Cyrenist sai hiljem oluline Rooma linn ja nüüd on see külastajatele suurepärane arheoloogiline ala. Vana-Kreeka templid ja kujud on väga hästi säilinud ning pakuvad ainulaadset ülevaadet Vana-Kreekast Aafrikas.
Sahara kõrb on maailma suurim kõrb ja on ligikaudu Ameerika Ühendriikide suurune. See moodustab suurema osa üheteistkümne riigi maastikust. Sahara pole aga ainult liiv. Siin on suured kruusa-, savi- ja kivialad ning mitmed mäeahelikud.
Liibüa on tõestanud, et tema naftavarud on hinnanguliselt 48 miljardit barrelit, mis teeb sellest maailma 10 naftarikkaima riigi hulka.
Kolonel Moammar Gaddafi valitses Liibüat aastatel 1969–2011. 1970. ja 1980. aastatel toetas ta teadaolevalt Palestiina terrorirühmitusi. 1990. aastate lõpus astus Gaddafi samme läänele lähenemiseks.
Liibüa kodusõda sai alguse 2011. aastal valitsuse ja mässuliste vägede kokkupõrgetest, mis viisid sõjani.
Rohelist lippu kasutas Liibüa 1969. aastast kuni Gaddafi kukutamiseni 2011. aastal. See oli ainus riigilipp maailmas, millel oli ühevärviline.