Asub kirdeosas ja kõrguse lähedal 300 meetrit üle merepinna Mývatni järv Seda peetakse üheks Islandi suurimaks sümboliks, mis meelitab paljusid turiste ja kohalikke lähedalasuvate vaatamisväärsustega.
Mývatn pinnaga 37 km² on Islandi suuruselt neljas järv. See suhteliselt madal veekogu (keskmine sügavus on 2,5 meetritja maksimum 4,5 meetrit) on koduks kümnetele linnuliikidele, sealhulgas mitmetele pardiliikidele (sh Poolast tuntud tuttpart ja sinikaelpart). Lisaks partidele on järve ääres palju teisi liike, sh liustiksukeldumine, rukola, mareca või harilik punasand üle kogu Islandi.
Järv eristub värvi poolest. Sõltuvalt päikesevalguse hulgast võib veepind olla sügavsinine, et muuta see veidi kaugemal peaaegu pastelseks. Järvel on mitukümmend saart, mida on ülalt kõige lihtsam näha.
Nime Mývatn saame tõlkida kui kääbuste järv, ja see nimi peaks andma meile mõtlemisainet. Väikesed kärbsed võivad siin olla tõeline katk. Autost lahkudes peaksime alati minimeerima ukse avamise aega - muidu võib terve hunnik neid kohale lennata!
Mývatni järve ajalugu
Mývatni järve moodustumine, nagu enamik ümbritseva maastiku elemente, on vulkaanilise tegevuse tulemus. Ikkagi 10 000 aastat tagasiala kattis viimasel jääajal liustik. Järgnevatel aastatuhandetel mõjutasid vulkaanipursked ja pursked nii liustiku sulamist kui ka praegust topograafiat.
Tänapäevane Mývatni järv tekkis tohutu lõhepurske ajal enne 2300 aastat.
Mývatni järve vaatamisväärsused
Järve ääres ringi liikudes leiame vähemalt paar tähelepanu väärivat vaatamisväärsust – pseudokraatrite ja laavamoodustiste, muuseumi ja vaatepunktideni.
Pseudokraters Skútustaðagígar
Järve lõunaosas tekkisid pärast ühte vulkaanipurset muljetavaldavad pseudokraatrid. Need ainulaadsed moodustised võivad tekkida ainult siis, kui laava katab märgasid või vesiseid alasid. Seejärel hakkab laavakihi all asuv vesi keema ning selle käigus tekkiv aur lõhub kõrge rõhu all laava.
Pseudokraatrid on väiksemad kui tõelised vulkaanikraatrid, kuid neil on väga sarnane kuju. Need moodustised on otse tiigi kõrval Stakhólstjörn. See on ka suurepärane piirkond kohalike lindude, sealhulgas partide vaatamiseks.
Veel: Pseudokraters Skútustaðagígar Mývatni järvel (Island)
Höfði poolsaar ja Kálfastrandavogari laavamoodustised
Höfði poolsaar (Hofdi) asub järve kaguosas. Selle alale on nullist rajatud metsatukk ja maha märgitud jalakäijate teed. See on suurepärane koht turistidele, kes otsivad loodust ja rohkem rohelust.
Poolsaare külastuse käigus näeme ka erinevaid kivimoodustisi, mis on tekkinud tardunud lavast, mis kasvavad otse veest (Kálfastrandavogar). Nende juurde pääseme parklast mööda jalakäijate teed järgides.
Parkla lähedal on ka mäest üles viiv marsruut. Peale mäkke ronimist saame järvele teise pilguga vaadata.
Parkla koordinaadid: 65.579742, -16.951076
Vindbelguri mägi
Asub järve loodekaldal Vindbelguri mägi (ISl. Vindbelgjarfjall) see on suurepärane vaatepunkt järvele ja ümbritsevale piirkonnale. Mägi on kõrgusel 529 meetrit üle merepinnakuid see ei tohiks meid hirmutada, sest järv ise asub umbes 300 meetri kõrgusel merepinnast.
Meil peaks mäetippu jõudmiseks kuluma umbes tund. Marsruut algab parklast, kust kulgeb marsruudi esimene pool mööda laavavälju, millele järgneb tõus ülesmäge. Tõus on kohati järsk ja selga tuleks panna vastavad jalanõud. Samuti tasub end soojalt riidesse panna, kuna see võib pealt palju puhuda.
Parkimise koordinaadid: 65.612930, -17.081408, mäe koordinaadid 65.624024, -17.069560
Sigurgeiri linnumuuseum – linnumuuseum
Muuseumis, mis asub otse järve ääres Sigurgeiri linnumuuseum piirkonnast on leitud lindude ja nende munade kogu. Muuseumi enda sõnul pole kusagil maailmas võimalik ühes kohas näha nii paljusid pardiliike.
Muuseum on oma nime saanud Sigurgeir Stefanssonkes oli kogumiku looja. Muuseumihoone kõrval on vaatluspunktid, kust hea õnne korral näeme linde nende loomulikus elupaigas.
Praegused hinnad ja lahtiolekuajad leiate muuseumi ametlikult veebisaidilt.
Mývatni järve piirkond – vaatamisväärsused
Kuigi Mývatni vaatamisväärsustele (järvedele) viidatakse tavaliselt, leitakse mõnda neist isegi 10 kilomeetrit järgmiseks. Küll aga on nad kõik üksteisele nii lähedal, et saame neid lühikese aja jooksul järjest külastada. Järve ümbritsevat ala nimetatakse ametlikult Mývatnssveit, kuid turistid ei kohta seda nime peaaegu kunagi. Kõikides materjalides kasutatakse terminit Mývatn vaatamisväärsused, isegi kui need asuvad sellest kaugemal.
Allpool oleme kirjeldanud mõnda lähedalasuvat vaatamisväärsust koos lühikirjeldusega.
Hverfjall vulkaan
Järvest veidi ida pool kõrgub majesteetlik Hverfjall vulkaankelle kraater on läbi 1000 meetritmuutes selle üheks suurimaks omataoliseks kraatriks maailmas.
Tugevamad turistid saavad ronida vulkaani tippu ja ümber kraatri. Lisaks sellele, et sait saab pilgu heita kraatri sisemusse, pakub see ka panoraamvaadet ümbritsevale alale.
Tähelepanu! Mäkke ronimine ja kraatri ümbersõit nõuab pingutust, eriti väga tuulisel päeval.
Veel: Hverfjalli vulkaan (Island) - vaatamisväärsused, juurdepääs ja praktiline teave
Dimmuborgir – laavakivimoodustised
Dimmuborgir, mida saame tõlkida kui Tumedad linnad olla Tumedad kindlused, on piirkonna nimi, mis on täidetud ainulaadsete erineva kõrgusega kivimoodustistega, mis tekkisid vulkaanilisest laamast. 2300 aastat tagasi.
Kogu piirkonnas on jalutusrajad, mis võimaldavad nii lühikest (15-30 minutit) jalutuskäiku kui ka kahetunnist matka.
Mõlemalt poolt avatud koobast peetakse populaarseimaks kivimoodustiseks kirik (Kirkjan isl). Sõit sinna ja tagasi peaks meil kestma umbes tund.
Dimmuborgir asub Hverfjalli vulkaanist lõuna pool. Parkimise koordinaadid: 65,591577, -16,912384
Mývatn Nature Bath – ujumine kuumaveeallikates ja lageda taeva all
Sõna otseses mõttes järvest veidi eemale ehitati kaasaegne geotermiliste basseinide kompleks Mývatni loodusvann. Kuigi kogu infrastruktuur on üles ehitatud nullist, ammutatakse siin kasutatav vesi otse nii sügavatest kui ühtlastest allikatest 2500 meetrit. Tänu sellele sisaldab see palju mineraale ja seda ei pea enne basseini valamist kuidagi soojendama. See on hoopis vastupidi - vee temperatuur pärast selle pinnale toomist on u 130°C ja tuleb jahutada u 36-40 °C.
Basseini äärest avaneb vaade järvele, nii et vannid pakuvad peale mõnusa vanni ka huvitava vaate.
Veel: Mývatn Nature Bath (Island) – geotermilise kompleksi praktiline juhend
Hveriri geotermiline ala
Vulkaanilise mäe idanõlval Námafjall seal on piirkond nimega Hverirmis on kuulus oma erinevate geotermiliste vormide poolest. Mööda tähistatud radu kulgedes möödume kümnekonnast pulbitsevast mudabasseinist ja fumaroolidest ehk iseloomuliku väävlilõhnaga maaaurudest.
Veel: Hveriri geotermiline piirkond (Island) - juurdepääs, vaatamisväärsused ja praktiline teave
Leirhnjúkuri vulkaan
Leirhnjúkuri vulkaan asub vulkaanikompleksis Krafla (või täpsemalt Krafla vulkaani kaldeeras) ja selle viimane purse toimus alles mitukümmend aastat tagasi (aastatel 1974-1984). Nende sündmuste jälg on pinna alt tulev suits ja vulkaanilisest laamast tekkinud kivimoodustised.
Rännakul vulkaani silmapaistmatusse tippu (see tõuseb vaid 50 meetri kõrgusele) läbime maalilise geotermilise ala. Keev pastellvesi, kihisev muda, erekollane muld – see kõik näeb välja nagu postkaart.
Lisaks geotermilisele alale ja võimalusele ronida vulkaani tippu, on meil võimalus jalutada ka laavaväljal. Ärge unustage mitte puudutada (või jalatsiga astuda) midagi, mis suitsu eraldab.
Veel: Leirhnjúkuri vulkaan (Island) - juurdepääs, vaatamisväärsused ja praktiline teave
Víti kraater
Teine atraktsioon, mis asub Krafla vulkaani kaldeera sees, on Víti kraater (Poola põrgu)mille keskele tekkis maaliline järv. Saame kraatri ümber kõndida, möödudes samal ajal väikesest maasoojusalast.
Víti kraater võib uhkustada ka üsna huvitava asukohaga. Eemal paistavad erinevad künkad ja kivimoodustised ning kohe selle kõrval kuumaveetorud, mis kuuluvad lähedalasuvale elektrijaamale.
Veel: Víti kraater (Island) - juurdepääs, vaatamisväärsused ja praktiline teave
Mývatni järv ja selle ümbrus - vaatamisväärsused - praktiline teave
Mývatni järv asub otse maantee number 1 ääres, mis kulgeb ümber selle põhja- ja idaküljel. Maanteel reisivaid turiste võib pisut üllatada tõsiasi, et osa trassist kulgeb kruusapinnal (2022. aasta juuni seisuga). Sellel lõigul olid ehitustööd käimas 2022. aasta juunis, nii et ehk see olukord muutub.
Järve ümbritseb lõunast ja läänest asfalttee number 848. Suvehooajal ei tohiks probleeme tekkida ümber järve sõitmise ja olulisemate vaatamisväärsusteni jõudmisega väikese kaherattaveolise autoga. Tasub aga arvestada, et järvest ida pool asuvatele atraktsioonidele (nt Krafla vulkaani piirkonnas) minnes ootavad meid ees mõned tõusud.
Kui plaanime järve äärde talvel külastada, tuleks lugeda sellelt lehelt liiklusolukorda ja safetravel.is hoiatusi. Mõned teed võivad halva ilma korral olla suletud.
Järve külastamine on võimalik kahel viisil - oma sõidukiga või organiseeritud väljasõiduga. Teoreetiliselt jõuame Akureyrist siia bussiga, kuid vahemaad vaatamisväärsuste vahel on nii suured, et üle ühe-kahe asja ei näe. Teine probleem on paindumatu ajakava.
Kui palju aega Mývatni järve ääres veeta?
Kui soovite külastada enamikku vaatamisväärsustest, peaksite planeerima vähemalt ühe täispäeva. Kui tahame kõike näha, on parem veeta seal umbes 2 päeva.
Turismiinfopunkt
Turismiinfopunkt asub maanteel number 1 Reykjahlíði linnas (aadress: Hraunvegi 8, 660 Mývatni, Reykjahlíð, Island). Täpsed lahtiolekuajad on saadaval sellel veebisaidil, laiendage lihtsalt külastuskeskuse vahekaarti.
Tasub heita pilk meie järvekülastuse alguses asuvasse infopunkti. Lisaks inglisekeelsele praktilisele infole saame ka teada, kas mõnel atraktsioonil on tasuta ekskursioone pargivahiga. 2022. aasta juunis said kõik tasuta ringreisid Dimmuborgiri kivimoodustiste ümber.